Esiteks avastati, et jäämassid, mis katavad suurt osa Pluuto pinnast, näitavad ka selgeid voolamise jälgi. Instrumendiga LORRI võetud piltidest on ka võimalik järeldada selget geoloogilist aktiivsust sellel kääbusplaneedil, asi, mida seni tuvastatud vaid Maal ja Marsil. Regioonis Pluuto pinnal, nimega Sputnik Planum, kus jäämassid voolavad, on seni tuvastatud peamiselt lämmastiku-, vingugaasi-ja metaanijääd.

Teine asi, mida Pluuto pinnal tuvastati, oli pigem suduks liigitatav atmosfäärikiht. Päikesevarjutusena tehtud foto planeedist näitas seda ümbritseva atmosfäärikihi olemasolu, mis ulatub vähemalt 130 kilomeetrini Pluuto pinnast, esmane analüüs tuvastas ka kaks erinevat sudukihti, üks 50, teine 80 kilomeetri kõrgusel Pluuto pinnast. 

Pluuto atmosfääri näitab foto, mis tehtud kui Pluuto jäi täpselt Päikese ja New Horizonsi vahele. Foto: NASA/JHUAPL/SwRI

.
Arvutimudelid viitavad, et kui Päikese ultraviolettkiirgus lagundab metaangaasi Pluuto atmosfääris, võivad sündida keerulisemad süsivesinikud, nagu etüleen ja atsetüleen, mis jääkristallidega seotuna moodustavadki sudukihte ja annavad ühtlasi planeedile iseloomuliku punaka tooni.