Planeediotsijate arvepidamises tiksus 1000 täis - nii palju on tuvastatud eksoplaneete
Täheteadlased said mõne aasta eest hakkama "sigadusega" - kustutades planeetide nimekirjast Pluuto ja arvates ta omapärasesse kääbusplaneetide klassi. Samas on astronoomid aga teinud pikki samme selleks, et leida üha enam planeete teiste päikeste ümber.
Täpsemini on nüüd (22. oktoobri seisuga) eksoplaneete kirjas juba 1010, kokku 770 erinevas päikesesüsteemis, ja vähemalt 12 nendest on ilmselt ka eluks kõlbulikud.
Tuhandeid täpikesi, mida kaugete tähtede eest läbi vilksamas nähtud, oodatakse uuesti teleskoobisilma, et ka neid ametlikult eksoplaneetide nimekirja kanda. Planeeti on põhjust kahtlustada koguni kolme miljoni "valguskurvi" taga. Kaugeim eksoplaneet asub 8500 parseki (27 723 valgusaasta), lähim (alf Cen B b) 1,3 parseki ehk 4,3 valgusaasta kaugusel, kuigi tervel real juhtudest ei ole vahemaad Maaga võimalik välja arvutada.
Esimene eksoplaneet avastati alles 1992. aastal, seega enamik praegustest teadmistest on kuhjunud 21 aastaga, ja "maadeavastus" teleskoobi kaudu on alles hoogu kogumas. Eksoplaneetide andmestikku peab praegu viis erinevat kataloogi, ja ka nendesse kantud planeetide hulk erineb, 1010 on aga arvuks, mis kantud juba kahte kataloogi:
- Extrasolar Planets Encyclopedia (1 010 eksoplaneeti)
- Exoplanets Catalog (1 010)
- Open Exoplanet Catalog (948)
- NASA Exoplanet Archive (919)
- Exoplanet Orbit Database (755)
