Plaan B puudub: NASA hoiatab, et meie planeet pole üllatusasteroidiks üldse valmis
Kui üks tundmatutest asteroididest juhtub üllatuslikult suuna meie poole võtma, peame valmistuma halvimaks ja lootma parimat, nentis Joseph Nuth NASA Goddardi kosmoselendude keskusest sel nädalal San Franciscos toimunud ameerika geofüüsikute liidu kogunemisel.
Asi on selles, et kui tõepoolest tuvastatakse taevakeha, mis meie suunas lendab, siis operatsioon, mille abil me ta suunda muuta võiksime, võtab mitu aastat aega. Seega on praktiliselt ainuke lahendus üllatava asteroidi puhul elanikkonna massiline evakueerimine.
Suuremalt jaolt on asteroidid ja komeedid Maa rahule jätnud, kaks märkimisväärsemat juhtumit on pärit aastaist 1996, mil üks komeet Jupiterile otsa põrutas ning teine aastast 2014, kui üks komeet Marsist väga lähedalt möödus. 2014. aasta komeedi puhul oli teadlastele tema möödalend punasest planeedist teada 22 kuud varem. Nuthi sõnul ei jõua selle ajaga aga mitte midagi ära teha. "Kui vaadata, kui palju aega võtab kosmoselendude planeerimine, siis selleks, et aparaat lendu saata, läheb keskmiselt viis aastat," nendib ta.
Planetaarühingu andmeil on praegu avastatud umbes 60% Maa-lähedastest asteroididest ja lühikese perioodiga komeetidest (need on sellised, mille orbitaalperiood on vähem kui 200 aastat), mille läbimõõt on 1,5 kilomeetrit või enam.
Lahendusena pakub Nuth, et NASA peaks kosmoseaparaadi, mille ülesanne on taevakeha kurssi muuta, kohe valmis ehitama, et siis, kui olukord ühtäkki täbaraks osutub, saaks selle kohe lendu lasta. Kui kosmoseaparaat valmis ehitatud on, kuluks selle startimiseni ohust teadasaamise hetkest umbes aasta, mis on oluliselt parem variant kui viis aastat.
Taevakeha kursi muutmiseks on kaks varianti: kas varustada kosmosesõiduk tuumalõhkepeaga või siis ehitada miski, mida nimetatakse "kineetiliseks vasaraks". See tähendab põhimõtteliselt, et me põrutame taevakeha pihta justkui hiiglasliku kahurikuuli. Cathy Plesko Los Alamoses riiklikust laboratooriumist ütleb, et teine tehnoloogia on sealjuures ehk isegi paremini töötav.
Et aga meie ümber pidevalt väga palju suuri taevakehasid ringi sähvib, on see, et üks neist meid mingil hetkel tabab, siiski vältimatu, arvati geofüüsikute seminaril.
