Pioneer 1 - NASA esimene aparaat, mis Kuuni siiski ei jõudnud
Pioneer 1 oli teine edukas katsetus Thor-Able rakettidega (üldse esimese aparaadina Maa orbiidist kaugemale suunatud Pioneer 0 pidas sama aasta augustis lennul vastu vaid 77 sekundit) , kuigi vastasutatud NASA jaoks oligi ta ametlikult esimene nende kosmosesond. USA oli küll esimese oma satelliidi Explorer 1 orbiidile saata suutnud juba sama aasta jaanuaris, venelaste Sputnik 1 oli orbiidile jõudnud veidi enam kui aasta enne Pioneer 1.
Paraku, kuna kanderakett irdus liiga hilja, saavutas Pioneer 1 vaid ballistilise trajektoori ja Kuuni jõudmise asemel kukkus Maa peale tagasi, atmosfääris ära põledes. Juhtimiskeskus sai vastu võtta 43 tunni jagu andmestikku.
Täna on meil selle programmi vilju võimalik reaalajaski jälgida, kuna 1972 ja 1973 teele saadetud Pioneer 10 ja Pioneer 11 on teel meie Päikesesüsteemist välja. Pioneer-programm lõppes küll ametlikult 1978. aastal kahe Veenuse-sondi teelesaatmisega.
Kokku 34,2 kg kaalunud silindrilise põhikujuga kosmosesond Pioneer 1 oli varustatud kaheksa pisikese põtkuriga, et tema liikumist suunata, magnetiline dipoolantenn pidi tagama sellega kontakti, korpus ise oli lamineeritud plastikust. Aparaat ise oli varustatud infrapuna televisioonisüsteemiga, et Kuu pinda uurida, ionisatsioonikambriga, et uurida kosmose radiatsiooni, diafragma-mikrofoniga, et tuvastada mikrometeoriite, magnetomeetriga ja sisemiste resistoritega. Energiat sai rakett nikkel-kaadmium-patareidest, televisioonisüsteem aga hõbepatareidest, muu süsteem elavhõbepatareidest.
