Objekti avastas 19. oktoobril Hawaiil asuv teleskoop nimega Pan-STARRS 1. Sealsest keelest sai see ka oma nime - Oumuamua tähendab "esimest kaugelt saabuvat sõnumitoojat". Astronoomid ütlevad, et Oumuamua (ametliku nimega 1I/2017 U1) liikus ümber Päikese 9. septembril ja möödus Maast kõige lähemalt 14. oktoobril. Praegu on see meist umbes 200 miljoni kilomeetri kaugusel ja kaugeneb kiirusel 137 900 km/h.

Algul arvati, et tegu on komeediga, aga peagi selgus, et sel pole komeedile omast saba. Nii on Oumuamua nüüd klassifitseeritud kui esimene tähtedevahelisest ruumist Päikesesüsteemi saabunud asteroid.

Järgnevad uuringud Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi ja teiste observatooriumidega üle maailma näitasid, et asteroidi kuju on väga ebaharilik - Oumuamua tundub olevat tumepunakas pikliku kujuga metallist või kivist objekt, mil pikkust 400 meetrit. See ei meenuta midagi sellist, mida meie Päikesesüsteemis varem kohatud on.

"See on tõesti väga haruldane objekt," vahendab space.com Wisconsin-Madisoni ülikooli astronoomi Ralf Kotulla sõnu. Tema ja ta kolleegid olid ühed esimestest, kes asteroidi USA-s Arizonas asuvat WIYNi teleskoopi kasutades pildile said. Need esimesed vaatlused kinnitasid, et tegu pole komeedi, vaid asteroidiga.

Oumuamua orbiidi simulatsioon. Orbitsimulator.com

Artikli juures oleva pildi lõi fotode põhjal kunstnik, kasutades mitmeid erinevaid Väga Suure Teleskoobi ja samuti Tšiilis asuva Gemini lõunateleskoobi tehtud pilte. Eile teadusajakirjas Nature ilmunud uuringus kirjeldatakse objekti lähemalt. Väga Suure Teleskoobi mõõteaparaadiga FORS tehti täpseid spektroskoopilisi analüüse, mille abil saadi muuhulgas paika Oumuamua heledus ja värv. Samuti leiti, et see teeb täispöörde ümber oma telje umbes 7 tunni ja 20 minutiga.

Niisiis - Oumuamua on vähemalt 400 meetrit pikk, kivist (võimalik, et sisaldab ka metalle), üsna tihe ja sigarikujuline, ütlesid teadlased. Nüüd on NASA/ESA Hubble`i kosmoseteleskoobi ja NASA Spitzeri kosmoseteleskoobiga plaanis ebaharilikku objekti edasi jälgida sellal, kui see meist kaugeneb.

Teadlased ütlesid mõni nädal tagasi Oumuamuad kommenteerides, et selliseid tähtedevahelisi objekte võib Päikesesüsteemi olla tulnud varemgi, aga me pole neid lihtsalt näinud. See peaks saama võimalikuks, kui Tšiilis alustab aastal 2022 tööd Suur Sünoptiline Vaatlusteleskoop (ingl k Large Synoptic Survey Telescope, LSST), kirjutas IFLScience. Tänu sellele peaksime olema võimelised nägema vähemalt üht tähtedevahelisest ruumist saabunud keha aastas.