Oumuamua osutub aina veidramaks: nüüd arvatakse, et sel võib olla orgaaniline kest

 (53)
Oumuamua osutub aina veidramaks: nüüd arvatakse, et sel võib olla orgaaniline kest
Oumuamua kunstniku kujutluses.M.Kornmesser/ESA

Oktoobris meie Päikesesüsteemi külastanud taevakeha on peetud komeediks, asteroidiks ja mõnede maavälise elu entusiastide poolt ka tehislikuks seadmeks.

Astronoomid arvasid algul, et tegu on komeediga, ent kui selle sabast meie Päikesesüsteemi äärealadelt pärit komeetidele omast gaasi- ja tolmupilve ei avastatud, järeldati, et tegu on omapärase kujuga asteroidiga.

Oumuamua möödus Päikesest 0,25 aü (astronoomiline ühik, üks aü võrdub Maa ja Päikese vahemaaga) kauguselt ja võttis siis taas kursi Päikesesüsteemist välja. Kui see oleks olnud komeet, oleks Päikesele nii lähedale jõudes eeldatav, et selle jää sublimeerub (muutub tahkest gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta). Seda aga ei täheldatud. Nii liigitatigi see asteroidiks, mille koostises jääd ei ole.

Komeet, mille sisemuses peitub jää

Viimaste vaatluste põhjal, mille tulemused avaldati Nature Astronomys, öeldakse nüüd, et taevakeha pinnal on orgaanilisi aineid sisaldav kiht. See tähendab, et tegu võib olla siiski komeediga, mille jää - mis on komeetide põhikomponent - on orgaanilise kihi all peidus. Kiht võis kaitsta Oumuamua jääd aurustumise eest, kui taevakeha Päikesest möödus. Nii ei olnudki näha ka eralduvaid gaase või lausa komeedisaba.

Seotud lood:

Uuringu juhtiv autor Alan Fitzsimmons Belfasti ülikoolist ütles IFLScience`ile, et uue spektraalanalüüsi põhjal võib väita, et Oumuamua on päikesesüsteemivälistele jäärikastele kosmilistele kehadele väga sarnane, selle pinda katab aga kiht, mis sisaldab süsinikku. See tähendab, et viis, kuidas taevakeha kusagil kaugel planeedisüsteemis moodustuda võis, tuleb ümber mõtestada.

"Me teame, et see ei sarnane mitte ühelegi asteroidile, mida me Päikesele suhtelisest lähedusest leiame," ütles Fitzsimmons. "Varasemalt on eeldatud, et suurem osa objekte, mis planeetide moodustumisel tähesüsteemidest välja visatakse, sisaldavad jääd. Uus teooria sobib selle eeldusega kokku."

Ehkki see võib objekti olemusse veidi uut selgust tuua, püsib Oumuamua jätkuvalt väga ebatavalisena ja paljud küsimused on ikka veel vastuseta. Me ei tea jätkuvalt, kust see tuli ega ka selle vanust.

Pikaaegne pommitamine tekitas süsinikuühendid?

Küll on teada see, et kui meie Päikesesüsteemi kaugemad hiidplaneedid moodustusid, heideti ka meie süsteemist avakosmosesse suur hulk pisikesi taevakehi, millest valdav enamus olid jäise, mitte kivise koostisega (ehk siis pigem nagu komeedid, mitte nagu asteroidid). Väikeste jäiste kehade sisaldus Oorti pilves (sfääriline pilv Päikesest u 50 000 aü kaugusel) on miljardite aastate jooksul tänu teistele tähtedele ja nende gravitatsioonile kahanenud, kuna need on võtnud kursi mujale. Seetõttu on ka loogiline eeldada, et esimene tähtedevaheline keha, mis meie Päikesesüsteemi jõuab, on komeet, kirjutab Space.com.

Kuidas aga Oumuamua peale süsinikurikas, orgaaniline kaitsekiht tekkis? Selle välja nuputamiseks viidi läbi hulk katseid, mille käigus uuriti, kuidas jäised kosmilised kehad käituvad, kui neid pikka aega energiaosakeste ja kosmilise kiirgusega "pommitada". Leiti, et pindmised jääkihid aurustuvad ja nende asemel moodustub komeedile üsna karm, kuiv välispind, mis koosneb peaasjalikult süsinikuühendeist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare