Nagu juba viimastel aastatel tavaks, on terve rida "meediakanaleid", kes naudinguga vorbivad jälle lugusid, kuidas järgmine komeet Maad ohustavat (pole ju mullusest maailmalõpumullist midagi õpitud). Tegelikult on võimalik, et komeet nimega ISON ei ela isegi Päikesest möödumist üle.

Kõige lähemal päikesele võib selle komeedi pinnatemperatuur kerkida isegi 2760 kraadini Celsiuse järgi, mis tavaliselt aurustab enamiku komeetide jäisest tuumast, kuid vähemalt praegu on teadlased kindlad, et komeet siiski elab selle kohtumise Päikesega üle, vahendab Space Daily. Vastavaid arvutusi tutvustasid Lowelli observatoorium ja Southwesti uurimisinstituut (SwRI).

28. novembril peaks komeet mööduma Päikesest 1,7 päikeseraadiuse kauguselt, mis tähendab komeedi pinnatemperatuuri järsku tõusu, ning võimalikud tagajärjed ulatuvad täielikust lagunemisest kuni võimaluseni, et see osa, mis komeedist järgi jääb, suundub juba teistsugusele orbiidile Päikese ümber. Rohkem saab teada siis, kui on on võimalik jälgida komeeti taas Päikesest eemaldumas.

Näiteks 2011. aastal möödus komeet Lovejoy veelgi lähemalt päikesele, ja temast jäi järgi dramaatiline ilma peata komeedisaba. Väiksemad kui 200-meetrised komeedid lagunevad sellisel möödumisel päris kindlasti, seni pole aga võimalik veel oletada kui suur on ISON-i läbimõõt.

Komeet C/2011 W3 (Lovejoy) aastal 2011:

Maalt vaadates peaks ISON muutuma silmaga vaadatavaks oktoobri lõpus, lähimal Marsile (10,8 miljonit kilomeetrit) oli ta 1. oktoobril, lähimal Päikesele (1,16 miljonit kilomeetrit) on ta 28. novembril, lähimale Maale (64,2 miljonit kilomeetrit, juhul muidugi kui ta kohtumise Päikesega üle elab), jõuaks ta 26. detsembril.

Maad ta seega ei ohusta.

ISON avastati 21. septembril 2012 astronoomide Vitali Nevski ja Artjom Novitšonoki poolt, kui ta Öpik-Oorti pilvest nähtavale ilmus.