Nende seast 10 on suuruselt meie Maale sarnased ja liiguvad oma tähe ümber orbiidil sellises tsoonis, mis soosib elu meie mõistes – see tähendab, et nende pinnal võiks leiduda voolavat vett.

Tegu on Kepleri andmetekogumisperioodi kõige täielikuma ja detailsema kataloogiga seni, mis eksoplaneedikandidaatidest siiani valminud on. See on ühtlasi viimane kataloog, mille tarvis andmeid kogudes oli teleskoop suunatud Luige tähtkuju poole.

Uues kataloogis leiduvatega koos on Kepleri teleskoop nüüdseks tuvastanud kokku 4034 eksoplaneedikandidaati, millest 2335 on ka ametlikult planeetidena kinnitatud. Umbes poolesajast leitud Maa omale sarnaneva suurusega planeedikandidaadist on kinnitatud üle kolmekümne.

Tänu Kepleri andmestikule võivad teadlased nüüd NASA teatel järeldada, et on väikesed planeedid meie galaktikas jagunevad kaheks üsna erinevaks grupiks ning see teadmine on oluline just elu otsingute seisukohalt – umbes pooltel neist pole nimelt tahket pinda või siis asub see sügaval vaenuliku atmosfääri all.

Kepler otsib ja leiab planeete jälgides muutusi tähtede heleduses. Kui see mõneks ajaks kahaneb, võib eeldada, et tähe eest möödus selle orbiidil olev planeet. Kui heleduse kahanemine aja jooksul perioodiliselt kordub, tugevneb ka argument planeedi eksistentsi kasuks.