NASA tähtis avastus: leiti seitse uut Maa-sarnast planeeti, kolm neist asuvad elusoosivas tsoonis

 (267)

NASA tähtis avastus: leiti seitse uut Maa-sarnast planeeti, kolm neist asuvad elusoosivas tsoonis
TRAPPIST-1 süsteem kunstniku kujutluses.NASA

NASA teatas oma Washingtoni peakorteris toimunud eksoplaneetide alasel pressikonverentsil, et tähesüsteemis TRAPPIST-1 on kinnitatud seitsme Maa-sarnase planeedi olemasolu. Neist kolm on tähest eriti soodsal kaugusel - täpsemalt sellisel, millel olemine tähendab, et planeetide pinnal võib olla voolavat vett ja seeläbi ehk ka meie mõistes elu.

USA kosmoseagentuur NASA teatas juba aegsasti, et meie aja järgi 22. veebruaril kell 20 avalikustatakse uut ja olulist infot, mis on seotud eksoplaneetide ehk Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetidega.

Nii oli - kohe konverentsi sissejuhatuses anti teada, et NASA ja belgia kosmoseteadlased kinnitasid meist 39,13 valgusaasta kaugusel asuvas tähesüsteemis, mille keskmes asub punane kääbus TRAPPIST-1, seitsme planeedi olemasolu. Kolme avastamisest Tšiilis asuva teleskoobiga TRAPPIST (The Transiting Planets and Planetesimals Small Telescope) teatasid belgia astronoomid mullu mais, nüüd kinnitati 2003. aastast kasutusel oleva NASA teleskoobiga Spitzer nende olemasolu ja leiti ülejäänud veel juurdegi.

Oluline on, et seitsmest eeldatavasti kivisest planeedist kolm asuvad päris kindlasti elusoosivas tsoonis. Tegelikult võib õigete atmosfääritingimuste puhul kõigil seitsmel vett olla, aga kolme puhul - need on planeedid e, f ja g - on see kõige tõenäolisem. See on suurim hulk Maale sarnaseid eksoplaneete, mis kunagi ühest tähesüsteemist leitud.

Loe veel

Seotud lood:

TRAPPIST-1 süsteemi planeedid on oma tähele ja üksteisele väga lähedal, kõige lähedasema planeedi aasta pikkuseks on vaid 1,5 meie päeva ja kaugeim teadaolev teeb tiiru ümber TRAPPIST-1 umbkaudu 20 päevaga. Et süsteemi keskmes asub aga jahe punane kääbus, pole vee eksisteerimiseks vajalike temperatuuride seisukohast sellest suurt lugu, et nad oma tähele niivõrd lähedal - palju lähemal kui Merkuur meie Päikese suhtes - asuvad.

Mingit kindlust ses osas pole, kas mõne planeedi peal tõesti vett leiduda võiks, hetkel on saabunud esimesed hinnangud planeetide läbimõõdu ja massi kohta, mille abil saab välja arvutada nende tiheduse. Järgmisena on plaanis hakata TRAPPIST-1 planeete Hubble`i kosmoseteleskoobiga uurima.

Eksoplaneedid on olulised seetõttu, et need on kohad, kust otsida maavälist elu. Seetõttu paeluvad teadlasi iseäranis sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud Kuldkihara tsoonis. Muidugi lähtutakse selle juures elust sellises mõistes, nagu meie seda teame.

Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine toodi avalikkuse ette aprillis 2014.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised