Sondi spektromeetrid tuvastasid savimineraalidest vee keemilised jäljed. Seejuures ulatusid savimineraalid pea üle terve asteroidi pinna, ehk veejälgi võis leida kõikjal.
"Selleks, et tekiks tuvastatud hüdreeritud mineraalid nagu savi, peab vesi reageerima tavaliste mineraalidega," selgitas spektromeetrite eest vastutav NASA teadlane Amy Simon. Teise teadlase, Dante Lauretta sõnul on tõendeid, et tõenäoliselt on pea terve asteroidi pind selliste savimineraalidega kaetud, mis võib viidata, et Bennu on veerikas asteroid.
Nüüd hakkavad teadlased otsima pinnaseproovide võtmiseks sobivat kohta, mis soovitavalt asuks asteroidil olevate kokkupõrkekraatrite ligidal või sees. Nimelt plaanitakse asteroidilt tagasi tuua pinnaseproov, mis võiks Maale jõuda juba 2020. aastaks.
