Kosmilise konnakullese „peas“ on tegelikult mitu prototähte, kuid kujutisel näha olev erkkollane on neist eredaim ja massiivseim. Kui too prototäht on kogunud enda ümbrusest kokku piisavalt palju uut massi, puhkeb see kunagi särama täieõigusliku tähenoorukina. 

Tugevat sinakat helendust tekitab lähikonnas asuvatelt tähtedelt IRAS 20324+4057 suunas tulvav ultraviolettkiirgus, mis annab kullese „sabale“ ka iseäraliku pika, vingerdava kuju. Kokku on selle pilve läbimõõduks peast sabaotsani umbes üks valgusaasta. Pilves sisalduva gaasi kogumass ületab meie Päikese massi peaaegu neljakordselt.

Kaugete tähtede taustal ilutsev IRAS 20324+4057 kulgeb läbi Maast umbes 4700 valgusaasta kaugusele jääva kuumade tähtede hajusparve Luige tähtkujus, mille ametlik nimetus on „assotsiatsioon Cygnus OB2“ (ingl Cygnus OB2 association). Tegemist on ühega kõige suurematest teadaolevatest täheparvedest, mis on kuulus oma eriti kaalukate liikmete poolest. Luige hajusparves Cygnus OB2 leidub osa kõige kuumematest, massiivsematest ja eredamatest inimkonnale tuntud tähtedest, millest mõned helendavad suisa kaks miljonit korda Päikesest eredamalt.

Kirjeldatud konnakulles pole tolles tähtedevahelises tiigis üksi. Ülesvõtte all paremas nurgas jääb kaadrist napilt välja kummastav objekt, millele täheteadlased on hüüdnimeks pannud „Kuldkala“ (ingl the Goldfish). Kuldkala on umbes poole lühem kui IRAS 20324+4057 ning sedagi peetakse kosmilise gaasi mulliks, mida korraga nii ergastab kui ka vormib täheparve teiste tähtede kiirgus.

Kolmiku viimaseks liikmeks on väike tänk sinist gaasi, mida mõned astronoomid kutsuvad mitteametliku hüüdnimega „Vingerdis“ (ingl the Wriggler) ja mis käesoleval Hubble’i kosmoseteleskoobiga tehtud pildil paikneb all vasakus nurgas. Kõik kolm objekti on taevas ühes suunas orienteeritud; kõige eredamalt kiirgavad nende põhjapoolsed otsad, mis on teadlased viinud järeldusele, et kogumeid vormivad tugevad kosmilised tuuled ja kiirgus hajusparvesse Cygnus OB2 kuuluvatelt tähtedelt, mis on näha kaadri üleval paremas nurgas.

Selle ülesvõtte avaldas veebileht Hubble Heritage esmakordselt 2013. aasta augustis.