Meie Päikese diameetriks on ligi 1,4 miljonit kilomeetrit, massiks aga 332946 Maa massi, kollase kääbusena on meie täht siiski suhteliselt väike ja jahe taevakeha. Väiksemaid, punaseid kääbusi on meie galaktika tähtedest umbes kaks kolmandikku, ükski neist pole küll palja silmaga maalt nähtav. 

Võiks ju võttagi piiri, et väikseim täht on väikseim punane kääbus. Paraku on osa punastest kääbustest jälle liiga jahedad, et neid võiks selgelt pruunidest kääbustest eristada, ehk siis taevakehadest, mis jäävad suuruselt planeetide ja punaste kääbuste vahepeale. Kas pruun kääbus on täht või mitte, selles on küsimus.

Kõige väiksemat tähte otsides on etaloniks võetud enamasti meie päikesesüsteemi hiidplaneet Jupiter, läbimõõduga umbes 140 000 kilomeetrit ja massiga 317,83 Maad. Pruunid kääbused on liiga väikesed, et suudaks kestvalt ülal hoida tuumasünteesi, aga ka nendel on suuruse alampiir - 13 Jupiteri massi, et deuteeriumi tuumasüntees üldse võimalik oleks. Vesinik-1 tuumasünteesi jaoks vajalik alampiir on aga 75 Jupiteri massi.

  • Väikseim teadaolev pruun kääbus on 550 valgusaasta kaugusel Kameeleoni tähtkujus asuv OTS44 (vaata ka videot), massilt umbes 15 Jupiteri ehk veidi enam kui üks protsent meie Päikesest. Suuruselt järgmised on 400 valgusaasta kaugusel Maokandja tähtkujus asuvad kaksikud Oph1622A ja Oph1622B, vastavalt 15,5 ja 17,5 Jupiteri.
  • Väikeimad teadaolevad punased kääbused on (kui mõni neist siiski pruuniks kääbuseks ei osutu) kõik 84 Jupiteri suurused tähed: Gliese 165B, Gliese 623B, LHS 1070B, LHS 1070C, Ross 614B, Teegardeni täht, Van Biesbroecki täht (VB 10).
  • Väikseim oranž kääbus on aga 93 Jupiteri suurune AB Doradus C.

Võrdluseks meie Päike, mis on massilt 1042-1047 Jupiteri.

Massilt suured, aga läbimõõdult pigem meie Maa mõõtu taevakehad on veel valged kääbused, aga neid peetakse surnud tähtedeks, ehk selles edetabelis kajastamist ei pälvi. Sama puudutab ka neutrontähti, mille läbimõõduks võib olla vaid 12-13 kilomeetrit, mass aga tunduvalt suurem kui Päikesel.