Mis planeet X? Need on meie päikesesüsteemi (kääbus)planeedid IX kuni XIX

 (5)

Mis planeet X? Need on meie päikesesüsteemi (kääbus)planeedid IX kuni XIX
Neptuuni-tagused taevakehadWikimedia commons

Ametlikult koosneb meie päikesesüsteem ühest tähest, kaheksast planeedist, viiest kääbusplaneedist, planeetide kuudest ja loendamatust hulgast väiksemast klibust Päikest ümbritseval orbiidil. Kuid tegelikult oleks meil põhjust kääbusplaneetide nimekirja oluliselt pikendada.

Lähim kääbusplaneet on Marsi ja Jupiteri vahel paiknev Ceres, mida varem peeti asteroidiks, päikesest 2,55 kuni 2,97 astronoomilise ühiku (AU) kaugusel. 945-kilomeetrise läbimõõduga kääbusplaneeti Ceres vaatab praegu lähedalt selle orbiidil tiirlev kosmosesond Dawn.

Teisena (kui oleme möödunud Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist) tuleks ette varem planeediks, nüüd kääbusplaneediks loetav 134340 Pluuto, lähimas kohas (periheelis) Päikesest 29, kaugeimas (afeelis) 49 AU kaugusel. Pluuto diameeter on 2372 km. Pluutot ja selle viit kuud oli teadlastel võimalik mullu detailides jälgida kosmosesondi New Horizons möödalennul.

Loe veel

Seotud lood:

Kui arvestada, et Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti ja terve rida kääbusplaneete, oleks just Pluuto nende seast planeet X. Paraku siin pole planeetide ja kääbusplaneetide järjestus nii ühene. Esiteks on planeet Neptuuni kauguseks orbiidil 29 kuni 30 AU-d ja Pluuto võib ajuti olla isegi Päikesele lähemal kui Neptuun.

Teiseks on olemas aga taevakeha 90482 Orcus, mida vähemalt Caltechi astronoom Mike Brown liigitab võimalike kääbusplaneetide hulka, Päikesest periheelis 30, afeelis 48 AU kaugusel. Orcuse läbimõõduks on umbes 917 km. Sellel on ka arvatavalt 280-kilomeetrise läbimõõduga kuu Vanth. Orcust peetakse tegelikult anti-Pluutoks, mis võiks näidata ka nende asukohti Päikese orbiidil. Kokku nad seega ei põrka.

Samasse kaugusesse Päikesest, milles pendeldavad Pluuto ja Orcus, mahuks aga koguni veel kolm ametlikult tunnustatud ja neli Browni poolt mainitavat kääbusplaneeti: Haumea, Makemake ja Eris, 2002 MS4, Salacia, Quaoar ja 2007 OR10 .

Võimaliku kääbusplaneedi (307261) 2002 MS4 kaugus Päikesest on 35 kuni 47 AU-d, Spitzeri teleskoobi arvutusel on selle läbimõõduks 726±123 km, kuid Herscheli tiim loeb läbimõõduks 934±47 km.

Võimaliku kääbusplaneedi 120347 Salacia kaugus Päikesest on 37 kuni 46 AU-d, läbimõõduks umbes 850 km. Sellel on ka 300-kilomeetrise läbimõõduga kuu Actaea.

http://galnet.wikia.com/wiki/Salacia

Võimaliku kääbusplaneedi 50000 Quaoar kaugus Päikesest on 41 kuni 44 AU-d, diameetriks 1110±5 km. ka sellel on umbes 74-kilomeetrise läbimõõduga kuu Weywot.

Kääbusplaneet 136108 Haumea tiirleb päikesest 34 kuni 51 AU kaugusel, läbimõõduks on sellel taevakehal umbes 1400 km. Kuusid on sellel kaks: Hiʻiaka ja Namaka.

Kääbusplaneet Makemake tiirleb Päikesest 38 kuni 52 AU kaugusel, selle diameetriks on samuti ligemale 1400 km. Selle 175-kilomeetrise läbimõõduga kuu kannab veel esialgset tähist S/2015 (136472) 1, nime sel veel pole.

Mõnevõrra kaugemal kohtame võimalikku kääbusplaneeti (225088) 2007 OR10, mis pendeldab lausa vahemikus 33 kuni 100 AU-d. Brown hindas selle taevakeha diameetriks 1200 km, kuid nüüd on Ungari astronoomid András Páli juhtimisel mõõtnud hoopis diameetriks 1535 km.

Kääbusplaneet 136199 Eris pendeldab samuti Päikesest 37 kuni 97 AU kaugusel. Erise läbimõõduks võiks olla 2326 ± 12 km, ehk ta oleks suurim Pluuto-tagustest objektidest. Sel ajal, kui Eris 2003. a avastati, oleks võinud seda ka kümnendaks planeediks lugeda, kuid algas hoopis suur debatt Pluuto enda kuuluvuse kohta.

Võimalik kääbusplaneet 90377 Sedna tiirleb Päikesest 76 kuni 936 AU kaugusel, kusjuures selle aasta oleks 11 400 Maa aastat pikk. Läbimõõt 1041 km.

Ta pole küll kaugeim teadaolev objekt Päikesesüsteemis, sest eelmise nädala seisuga paiknes Eris Päikesest 96,3, seni lähemalt määratlemata kaugeim taevakeha (avastati alles mullu oktoobris) V774104 aga 103 AU kaugusel.

Võrdluseks, kosmosesond Voyager 1 on jõudnud Päikesest 134 AU ja Voyager 2 111 AU kaugusele, paraku pilti sellelt kauguselt nad ei edasta.

Ja terita teleskoopi palju tahad, Nibirut me ikka veel ei leia.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised