NASA uurib praegu laia ringi tehnoloogiaid, mis võimaldaks kuubiksatelliitidel muuta kõrgust orbiidil, liikuda ära kosmoseprügi teelt, koonduda ja ühineda suuremateks kogumiteks. Laual on näiteks nn külma gaasi, monopropellant- (ehk siis monokütuse, kemikaalide, mis ei vaja reaktsiooniks oksüdeerijat), vedelgaasi, tahke raketikütuse, 6 kilovatise nn Hall-efekti ja nn elektrospray põhimõttel töötavad mootoriideed, vahendab SpaceNews.com.

NASA optilise kommunikatsiooni ja sensori demonstratsiooni, mis peaks aset leidma 2015. aastal, sisuks on kasutada külma gaasi jõul töötavaid põtkureid, et pooleteistkordsete mõõtudega kaht kuubiksatelliiti üksteisele lähenema panna. Californias tegutsev Aerospace Corp. on selle arenduseks saanud juba kahe aastaga NASA-lt 3,5 miljonit dollarit. Teine Californias tegutsev firma Tyvak Nano-Satellite Systemson samasuguseks arenduseks saanud kolme aasta peale 13,5 miljonit dollarit.

Aerojet Rocketdyne arendab MPS-100 Cubesat High-impulse Adaptable Modular Propulsion System (CHAMPS)-nimelist miniatuurset hüdrasiinpõtkurit, mis suudab muuta satelliidi kiirust 200 m/s võrra. Teatavasti on hüdrasiinil (ehk lämmastikanhüdriidil, N2H4) töötavad põtkurid ka Voyageride ja teiste süvakosmose sondide, samuti marsimaandurite küljes.

Busek Co. Inc. arendab joodikütusel töötavat ja nn Halli efekti kasutavat põtkurit, mis peaks startima kosmosesse 2017. aastal.

Senised kuubiksatelliidid on pidanud vältima kütusega põtkurite lisamist, sest see oleks nad diskvalifitseerinud riiklikelt kosmoselendudelt, nüüd on NASA aga pakkumas juba ka erandeid nendesse reeglitesse. EstCube'i projektijuht Silver Lätt nentis Fortele, et seni on valitsenud tõrksus igasuguste kütuste lisamisel kuubiksatelliitidele, sest see oleks teinud nende orbiidile toimetamisest ohtlikuma.

Eesti seni ainsal satelliidil EstCube-1 tõukemootoreid ei ole, küll on satelliidi asendit orbiidil võimalik veidi reguleerida muudetavate magnetite seadistamise teel. Kosmoseprügi eest eemale manööverdamiseks praegu võimalusi ei ole.