Enamik kolmveerand miljonist kosmoseprügi tükist on tekkinud rohkem kui 250 plahvatuse tagajärjel. Et nende objektide kiirus on keskmiselt 40 000 km tunnis, tekitavad need kokkupõrkel sama suure plahvatusjõu nagu käsigranaat. Nende kokkupõrkel satelliitidega kaasnevad väga tõsised kahjustused.

22 000 objekti on piisavalt suured, et neid võimsate seiresüsteemidega regulaarselt jälgida. Kogutud andmeid kasutavad kosmoseagentuurid nagu ESA selleks, et hoida ära kokkupõrkeid kosmosetehnikaga. ESA viimane häireolukord tekkis tänavu jaanuari lõpul, kui kosmoses tiirlev prügi ähvardas kokku põrgata ühega kolmest Swarm missiooni satelliidist.

Eksperdid: kosmoseprügi hulk kasvab veelgi

Et kosmosesse saadetud objektide arv järjest kasvab, hoiatavad eksperdid, et kokkupõrked nende objektide vahel – mida on juba ka juhtunud – muutuvad peamiseks kosmoseprügi tekitamise põhjuseks.

7. Euroopa Kosmoseprügi konverents peetakse 18.-21. aprillini ESA Kosmoseoperatsioonide keskuses Darmstadtis. See on unikaalne foorum teemaga seotud teadlasele, inseneridele, kosmosekeskustele ja tööstusele, samuti kosmoseriikide poliitikakujundajaile.

Konverentsil on fookuses sellised teemad nagu abinõud kosmoseprügi tekke ärahoidmiseks ja uued kosmoseprügi eemaldamise tehnoloogiad, aga ka tuhandetest satelliitidest koosnevate satelliidivõrgustike positsioonidele paigutamine. Samuti võetakse teemaks kuupsatelliitide (nagu oli eestlaste ESTCube-1) parved.

2016. aastal toimus intsident, kus umbes millimeetrine või paari millimeetri suurune kosmoseprügi põrkas kokku Maa kaugseiresatelliidi Sentinel-1A päikesepaneeliga, tekitades 40 ruutsentimeetrise kahjustuse. Ülejäänud päikesepatareid suudavad siiski toota energiat piisavalt ja satelliit jätkas tööd:

 Foto: ESA