"Ioniseeriv kiirgus suudab läbistada pinnase pealmist kihti. Sa pead sellega arvestama. Pole täielikult välistatud, et vastupidavamad eluvormid suudavad end elus hoida, kuid soovitaksin otsida neid vähemalt kahe meetri sügavuselt," nentis uurimuse esimene autor Jennifer Wadsworth e-kirjas, vahendab ERR Novaator.

Tõdemus, et õhuke atmosfäär ei kaitse ultraviolettkiirguse eest kuigi hästi, pole iseenesest uus. Wadsworthi ja ta Edinburghi ülikooli kolleegide uued eksperimendid näitavad aga nüüd, et mikroorganismidele võib saada saatuslikuks ultraviolettkiirguse ja perkloraatidena tuntud molekulide koosmõju.

Samade hapnikust ja kloorist koosnevate ühendite olemasolu on peetud üheks olulisemaks planeedi koloniseerimist aeglustavaks teguriks. Hinnaguliselt moodustavad need Marsi pinnasest 0,4-0,6%.

Vähemalt mõned Maal elavad mikroobid suudavad kasutada perkloraate aga toiduallikana.