Tolmutormid on Marsil üsna tavalised, eriti planeedi lõunapoolkera suvel, kui Marss on oma orbiidil Päikesele lähemal. Tormid võivad alata üsna äkki, ent tüüpiliselt on need piiratud üsna väikese alaga ja kestavad umbes paar nädalat. Mõnikord juhtub aga, et Marsi tormid kasvavad üleplaneedilisteks. Üks selliseid algaski tänavu mais ja sundis kulgur Opportunity unerežiimile minema - taevas tõmbus nii pimedaks, et aparaat ei saanud enam päikesepaneele kasutada. Nagu NASA teatas, pole kulguriga siiamaani ühendust saadud.

Suvi toob Marsile tormid

Kulgurit haldava Mars Exploration Program ehk Marsi avastusprogrammu esindajad ütlesid aga sessamas teates, et torm peaks hakkama siiski tasapisi vaibuma. Võib minna veel nädalaid või kuid, enne kui taevas on piisavalt selge, et Opportunity saaks unerežiimist väljuda. See sõltub valgusest.

Tormid tekivad seepärast, et Marsi suvel tõusevad lõunapoolkeral temperatuurid ning tolmuosakesed kerkivad kõrgemale atmosfääri. Marsi pooluse piirkonnas asuv tahkest süsinikdioksiidist polaarmüts hakkab aurustuma, tänu millele atmosfäär tiheneb ja rõhk Marsi pinnal tõuseb. See protsess aitab tolmuosakestel atmosfääris püsida, kusjuures mõnel puhul võivad need kerkida lausa kuni 60 kilomeetri kõrgusele. Üleplaneedilisi torme on Marsil täheldatud umbes iga 6-8 Maa-aasta järel.

Opportunity jaoks pole selline torm esimene: aastal 2007 korraldas üks sarnane planeedil samuti korraliku „pimenduse“, kulguri päikesepaneelid jäid valguseta ja aparaat läks unerežiimile. Selle režiimi jooksul töötavad kõik selle pardal olevad seadmed minimaalse jõudlusega. Probleem, aga liiga kaua kestvast unerežiimist tekkida võib, on see, et kulgur ei pruugi energiapuudusel suuta oma soojendussüsteemi töös hoida. Soojendus kaitseb patareisid Marsi krõbekülmade olude eest.

NASA uuem kulgur, teisel pool planeeti asuv Curiosity selliste probleemidega kokku puutuma ei pea, kuna liigub tuumajõul.

Vastupidavuse poolest tuntud

23. juuli seisuga täheldati, et Marsi hõredas õhus on rohkem tolmu planeedi pinna poole langemas kui sellelt üles tõusmas. Marsi orbiidil olev satelliit Mars Reconaissance Orbiter (MRO) tuvastas, et vahepeal kadunud pinnavormid on taas selgepiirilisemaks muutumas ja atmosfääri keskosas ei ole temperatuurid enam tõusuteel. Ka Curiosity registreeris tolmuosakeste vähenemise õhus.

Opportunity jaoks on need head uudised, kuid arvatavasti läheb veel paar nädalat, enne kui kulguri paneelide abiga suudetakse taas sedavõrd palju valgust energiaks konvereteerida, et aparaat suudab taas Maaga side sisse seada. Viimati suhtles NASA Opportunityga 10. juunil.

Kui aga on üks kosmoseaparaat, mis on tuntud oma vastupidavuse poolest, siis on see Opportunity: esialgu pidi 2004. aasta jaanuaris Marsile laskunud kulgur punasel planeedil ringi veerema vaid 90 päeva, ent selle aasta veebruaris täitus selle missioonil juba 5000 kohalikku päeva.