Teadlased osalesid USA kosmoseagentuuri NASA rahastatud inimvõimekuse uuringus, mille eesmärk oli jälgida, kuidas nad meeskonnana koostööd teevad. Katsealuseid jälgisid kaamerad, keha liikumise andurid ja muud elektroonilised seadmed, vahendab Associated Press.

Meeskonna liikme Jocelyn Dunni sõnul oli imeline tunda tuule puudutust nahal.

„Kui me esimest korda uksest välja astusime, oli hirmutav, et skafandrit seljas ei olnud,“ ütles 27-aastane Dunn, kes on Purdue ülikooli doktorikandidaat. „Me teesklesime nii pikka aega.“

Kupli asukoht vulkaani nõlval, vaikus ja õhukindlus tekitasid kosmosele sarnase keskkonna. Kupli akendest välja vaadates nägid teadlased vaid laavavälju ja mägesid.

Veeta kaheksa kuud kinnises ruumis kuuekesi koos on proovikivi, kuid meeskonnaliikmed leevendasid stressi koos harjutusi tehes ja joogat harrastades. Nad said kasutada päikeseenergial töötavat linttrenažööri ja veloergomeetrit, kuid ainult pärastlõunati päikeselistel päevadel.

„Kui on hea päev, on hea, on lõbus. Sul on ümber sõbrad, kes jagavad naudingut heast päevast,“ ütles Dunn. „Aga kui on halb päev, on tõesti raske olla kinnises keskkonnas. Ei saa minna välja jalutama ... kõik näevad sind pidevalt.“

Kõige raskem osa oli eemalolek perekonnast ja näiteks õe pulmadest eemalejäämine, rääkis Dunn.

Esimene asi, mida meeskonnaliikmed pärast kuplist väljumist tegid, oli korraliku toidu söömine külmutatud ja kuivatatud tšilli asemel.

Dunni nimekirjas oli järgmine asi ujumine. Isoleeritud keskkonnas sai duši all käia kuus minutit nädalas.

„Minna vee alla nii kauaks kui ma tahan, tunda päikest, on imeline,“ ütles Dunn. „Ma tunnen end vaimuna.“

Meeskonnaliikmete emotsioonide ja hakkamasaamise jälgimine isoleeritud keskkonnas aitab tulevaste kosmosemissioonide Maale jääval personalil kindlaks teha, kas mõni meeskonnaliige on muutumas depressiivseks või on meeskonnas kommunikatsiooniprobleeme.

Astronaudid on väga stoilised inimesed, väga mõistlikud ning neil on teatud kõhklusi probleemidest teatamisega,“ ütles Hawaii ülikooli professor Kim Binsted. „Niisiis on see viis Maa peal olevate inimeste jaoks suhtlemisega seotud probleemide avastamiseks, enne kui need muutuvad tõelisteks probleemideks.“