Mängime põrgut: NASA teadlased ehitasid Clevelandi väikese Veenuse mudeli
Kambri nimi on Glenn Extreme Environments Rig ehk Glenni-nimeline ekstreemkeskkondade platvorm (GEER) ja selles on lihtne taasluua mürgiseid, lämmatavaid ja tulipalavaid tingimusi, mis Veenuse pinnal hetkel valitsevad.
Nagu Business Insider kirjutab, on teadlased kambri kallal töötanud viimased viis aastat ning esmakordselt pandi see tööle kaks aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Veenuse-laadsetesse tingimustesse asetatud igasugust maapealset kraami - metalle, keraamikat, juhtmeid, elektroonikat - testimaks, kuidas üks või teine asi seal vastu peab.
Pikemas perspektiivis on katsete mõte selgitada välja, missuguse kosmosesõidukiga oleks võimalik edukalt Veenusele laskuda nii, et see seal ka edukalt kuid või isegi aastaid vastu peaks. Üks viimaseid sonde, mis planeedile maandus, oli NSV Liidu Venera 13 aastal 1982. Selle elueaks jäi vaid kaks tundi ja seitse minutit.
Keemik ja materjaliteadlane Gustavo Costa ütleb, et põhimõtteliselt on Veenuse näol tegemist põrguga.
Sellest hoolimata on Veenus Maale väga sarnane. Selle mass on 82% meie kodu omast, gravitatsioon pinnal on 90% meie omast. Planeedil on ka atmosfäär ning see ringleb ümber Päikese niinimetatud elusoosivas vööndis. Arvatakse, et kunagi võisidki Veenuse pinnal loksuda soojad, madalad ookeanid, milles olnuks mõnus areneda ka mingit laadi elul. Arvestades, et selline mõnus periood kestis oletatavasti umbes 2 miljardit aastat ja Maal kulus elu tekkimiseks 1,2 miljardit aastat, võis Veenusel ehk isegi mingit laadi elu eksisteerida. Ent ühel hetkel vesi kadus, atmosfääri hakkas kogunema suurtes kogustes süsihappegaasi ning selle tulemuseks oli meeletu soojenemine, mis planeedi põhimõtteliselt ära küpsetas.
Veenuse õhk koosneb 97% ulatuses süsihappegaasist ning atmosfäär on umbes sada korda paksem kui Maa oma. Lisaks sellele on atmosfääris veel väävelhapet, vesinikkloriidi ja vesiniksulfiidi. Pilved, mis Maa kohal veeaurust koosnevad, on seal väävelhappest. Temperatuur planeedi pinnal on 462 kraadi Celsiuse järgi.
800-liitrise mahutavusega GEER segab erinevad teadaolevad Veenuse gaasid kokku ja võimas soojendusmootor kütab kambri sisu kuumaks, et inimese jaoks talutamatuid olusid simuleerida. GEERi üles kütmine võtab umbes kaks ja pool päeva ja selle maha jahutamine viis päeva.
Praegu ei ole Veenuse pinnal ühtki töötavat Maalt pärit uurimisseadeldist, planeedi orbiidil on üks jaapanlaste tehiskaaslane, ent see on kõik. NASA plaanib aastal 2023 paiku saata sinna aga ka ühe maanduri, mis laskuks tunni aja jooksul läbi paksu atmosfääri, teeks analüüse ja kohale jõudes klõpsaks Veenuse pinnast kõrge resolutsiooniga fotosid. Selle seadeldise tervise seisukohast on GEERis tehtavad katsed väga olulised.
