Cerro Armazonesi tipp valiti teleskoobi asupaigaks seetõttu, et pilvitud ööd on seal sagedased ja valgusreostust vähe. Roheline tuli hiiglasliku tähetorni ehitamisele anti juba 2014. aastal. Toonaste prognooside kohaselt pidi rajatis valmis ehitatama kümne aastaga; ehitustööde lõppdaatumina on jätkuvalt paigas 2024. aasta.

Nurgakivi paigaldamist ja rajatise ühendamist Tšiili elektrivõrguga hõlmanud ehitustööde alustamise pidustused toimusid E-ELT asupaigast 20 km ida pool Paranali observatooriumis. Avamisel osalesid Tšiili president Michelle Bachelet Jeria ja ESO peadirektor Tim de Zeeuw, nagu ka hulk Tšiili valitsusametnikke ning ESO teadlaseid ja insenere.

Valmimise ajal peaks E-ELT olema maailma suurim optiline ja infrapuna-teleskoop. Peapeegel läbimõõduga 39 meetrit jätab selja taha konkurendid nagu Magalhãesi hiidteleskoop (Giant Magellan Telescope), mille seitsme omavahel ühendatud peegli läbimõõduks on 25,4 meetrit, ja 30 meetrine teleskoop (Thirty Meter Telescope), mille sektoritest kokku pandud peegli 30 meetrisele läbimõõdule viitab teleskoobi nimigi.

Valmis taevavaatlustorn hakkab kaaluma umbes 5000 tonni, millest 3000 tonni moodustab 85 meetrise läbimõõduga pöörlev kuppel. ESO osutusel saab see olema läbi aegade kõige suurem rajatis, mis mõne optilise ja infrapuna-teleskoobi tarbeks ehitatud on.

Äärmiselt suure peegliga E-ELT peamisteks ülesanneteks saavad eksoplaneetide, ülimassiivsete mustade aukude, tumeenergia olemuse ja varajases universumis galaktikate moodustumise uurimine. Teleskoop on konstrueeritud kompenseerima atmosfäärimoonutusi, mis tähendab, et sellega tehtud ülesvõtted on 16 korda teravamad kui need, milleks on võimeline Hubble’i kosmoseteleskoop.