Maailma suurim õhulaev praegu - HAV-3 alias Airlander otsib rahamehi

Tegemist on tõelise monstrumiga - kerepikkus 91 meetrit teeb sellest oluliselt suurema kui Boeingu või Airbusi suurimad lennukid, kuigi vahepeal Pentagoni tellimusel välja töötatud õhulaeva HAV-3 ehk Airlanderit tuleb edasi arendada tsiviillennunduse huvides.

Prototüüp valmis juba 2010, aastal, aga nüüd on selle kavandajatel plaanis veel suuremgi õhulaev valmis teha, kui vaid tsiviillennundusel selleks huvi tekib, omahinnaga umbes sada miljonit dollarit tükk.

Varem oli see alus välja valitud Pentagoni LEMV (Long Endurance Multi-intelligence Vehicle)-programmi raames ja siis tahetigi ehitada kolm õhulaeva USA õhuvägedele, paraku ei suudetud esimese testlennuga 2012. aastal otsustajaid veenda. LEMV-tüüpi õhulaevad oleks andnud maavägedele vajalikku luureandmestikku, näiteks Afganistani õhuruumis, kujutades endast mehitamata, keskmist lennukõrgust kasutavaid kauakestvaid lennuvahendeid. Pentagon luges aga HAV-i õhulaeva liiga kalliks ja loobus mõni kuu hiljem tellimusest.

Lennuvahendi väljatöötaja, Briti firma Hybrid Air Vehicles (HAV) ostis Pentagoni eitava otsuse järel selle aluse tagasi 301 000 dollari eest. Mullu pandi ta 40-liikmelise meeskonna poolt uuesti Inglismaal kokku, nime all Airlander 10. Briti valitsuse rahast on vähe, seega otsitakse aktiivselt investoreid.

Algselt oligi tegemist nimelt Briti projektiga, kuna HAV-i Skycat-kontseptsioon oli nende laual ja Inglismaal ta 2008. aastal esimese prototüübina ka valmis sai. Pentagoni lauale jõudis nende idee kaks aastat hiljem Northrop Grummani vahendusel ja seal sai ta ka lennuvõimeliseks. Uue lennuvahendi väljatöötamine oleks maksnud 154 kuni 517 miljonit dollarit, Pentagoni tellimuse äralangemine on aga seda plaani kõvasti tagasi tõmmanud.

Airlanderi kavandatud lennukõrgus oli kuus kilomeetrit merepinna kohal, lennuraadius 3000-kilomeetrit, võime püsida õhus 21 päeva ja toota iseseisvalt 16 kilovatti elektrit pardal olevatele seadmetele. Lennu kiirus  80 sõlme. Airlander ei sõltu stardirajast ja suudab kanda mitmesuguseid sensoreid. Alusel, mille mahuks on 38 000 kuupmeetrit, on ka seadmete jaoks palju ruumi, kuigi kandev osa on ikkagi heeliumi täis pumbatud kere. Ja ta jaksaks vedada kuni 48 reisijat.

Prototüüp, nimega HAV 304 oli 91 meetrit pikk, 34 meetrit lai ja 26 meetrit kõrge õhulaev, mida oleks edasi viinud neli 350-hobujõulist neljaliitrist ülelaadimisega V8 diislit. Airlander 50 on nüüd nende järgmine kava valmistada lennuvahendit, mis suudaks kanda 50 tonnist lasti. Lennukatseteni jõutakse arvatavasti 2016.

Tõsi, 91 meetrit pikk dirižaabel jääb täna siiski kaugele maha sõjaeelse sakslaste Hindenburgi 245 meetrit pikale kerele ja 200 000 kuupmeetrisele mahule. Aga see alus leidis teatavasti leegitseva lõpu 1937. aastal.