Maa pääses kaks aastat tagasi napilt katastroofist
Päikest uurivad teadlased leiavad järgnenud analüüside põhjal, et üheksa päeva varem toimunud purse oleks sajad miljonid inimesed kuudeks ilma elektrita jätnud ja tekitanud rohkem kui kahe triljoni suuruse rahalise kahju, kirjutab ERR teadus.
Esimeseks üksikasjalikult kirjeldatud kaasaegseks päikesetormiks võib pidada 1859. aastal nähtud Carringtoni sündmust. Inglise astronoom Richard Carrington märkas toona pooljuhuslikult Päikesel toimunud purset ja täheldas, kuidas mõned päevad hiljem Maani jõudvad osakesed taeva särama lõid.
Virmalisi võis märgata isegi Kuubal, telegraafiseadmed pildusid aga sädemed. Kahju oli minimaalne – ühiskond toimis veel suuresti aurumasinate ja hobuste jõul.
Enne kosmoseajastut ja Päikest jälgivate satelliitide orbiidile viimist oli aga võimatu prognoosida, kui tihti niivõrd energeetilisi sündmusi üleüldse ette tuleb. Ainsaks võimaluseks nende registreerimiseks oli osakeste voo poolt pihta saada.
