Hayabusa 2 startis 2014. aasta 3. detsembril Tanegashima kosmosekeskusest lennule, mille eesmärgiks pole mitte ainult asteroidil maanduda, vaid seda ka pommitada. Kahe ioonpõtkuriga varustatud sond on veetnud möödunud aasta Maa kannul ümber Päikese kihutades, et hetkel, mil sond Maale jälle järele jõuab, nihutaks planeedi gravitatsiooniväli selle trajektoori 80º võrra ja kiirendaks sondi kiiruselt 1,6 km/s Päikese suhtes kiiruseni 31,9 km/s. See peaks aitama sondil saada 2018. aasta juulis kokku C-klassi asteroidiga 162173 Ryugu (varasema tähistusega 1999 JU3).

Maast möödalennu ajal seirasid sondi Hayabusa 2 nii Jaapani kosmoseahentuur kui ka NASA avakosmosevõrgustik ja Euroopa kosmoseagentuuri ESA avakosmosevaatluste maapinnajaam, mis kõik kinnitasid, et Maast nüüdseks 4,15 miljoni kolomeetri kaugusele jõudnud sond on hea tervise juures. Möödalennu ajal tegi sondile paigaldatud optiline teleskoop-navigatsioonikaamera ONC-T koduplaneedist ülesvõtteid.

Sihtmärgini 162173 Ryugu jõudes peab Hayabusa 2 asteroidi mitmesuguste instrumentide abil uurima ja koguma nii selle pinnalt kui ka sisemusest küüniskopaga materjaliproove. Proovid toimetatakse atmosfääri taassisenemissuutlikku kapslisse ja “tulistatakse” tagasi Maa atmosfääri, kui asteroidiuurimissond pärast 18 kuu pikkuse missiooni lõpuleviimist koju naaseb.

Lisaks on Hayabusa 2 varustatud suisa väikeste maandumisaparaatide laevastikuga. Asteroidi 162173 Ryugu pinda uurima läkitatavate maandumisseadmete hulgas on nt kulgurid Minerva II, mis on projekteeritud 900 meetrise läbimõõduga asteroidi pinnal selle nõrgukeses gravitatsiooniväljas aeglaselt ringi põrkama, nagu ka Saksamaa kosmonautikainseneride loodud kandiline maandumismoodul MASCOT.

Jaapani sondilennu tähelepanuväärseimaks eksperimendiks on tõenäoliselt “väike portatiivne löökkeha” SCI (ingl Small Carry-on Impactor), mis sisuliselt kujutab endast kosmilist tankitõrjemürsku. SCI koosneb koonusekujulisest nn vormilaengust (ingl shaped charge), mille põhja katab kahe kilo raskune vasekiht. Asteroidi pinna pihta tulistamisel lõhkelaeng plahvatab ja vasekiht muutub sulametallist kuuliks, mis lööb asteroidisse kraatri, tuues pinnale ainest, mis on miljardite aastate vältel püsinud päikesevalgusest ja hävitavast kiirgusest puutumatuna.