Facebookile kuuluv droon, mille tiivaulatus on umbes sama, mis reisilennukil Boeing 737, startis 28. juuni hommikul Arizonas USA armee testlennuväljalt Yuma. Suurt tiiba või bumerangi meenutav päikseenergial töötav sõiduk on tehtud süsinikkiududest ning teda juhib arvutist autopiloot.

Eriskummaline sõiduk tõsteti õhku veokiga, mis vedas lennurajal enda järel spetsiaalset alust, millele droon kinnitus. Kui veok jõudis oma tippkiiruseni, lasi drooni autopiloot oma haarmed aluse küljest lahti ning tõusis lendu. See sama autopiloot lennutas drooni 96 minutit ja maandus siis kõrbes spetsiaalsest stüroplastist valmistatud suuskadel. Tegu oli Aquila esimese eduka lennuga.

Algselt plaaniti lennukit õhus teistida pool tundi, kuid kõik läks nii hästi, et seda aega otsustati pikendada, rääkis Facebooki aeronautika osakonna direktor Martin Gomez. Meeskond on ka minevikus lennutanud erinevaid droone, kuid kõik on olnud palju väiksemad prototüübid. 28. juunil lendu saadetud õiges suuruses sõiduk ei ole veel aga täielik. Testlennumasinal puudusid päikesepaneelid, interneti antennid ja mitmed muud seadmed, mida ta tulevikus kandma peab.

Facebooki lõppeesmärgiks ei ole aga luua endale internetti jagavate droonide laevastiku. Selle asemel tahetakse jagada oma lennukite valmistamise plaane tulevikus erinevate riikide valitsuste ja internetipakkujatega, et viimased saaks tuua interneti (ja seeläbi Facebook) võimalikult paljudesse maailma kohtadesse.

Aquila on loodud lendama kõrgel stratosfääris, kus ta suudab jagada signaale üle suurte alade maapinnal, mis on väga eraldatud kohtade puhul märkimisväärselt odavam (ja kergemini hooldatavam), kui vedada internetiliine üle maapinna. Droonide signaale võtaks vastu maapealsed jaamad, või siis isegi telefonid ilma vahejaamata. Tänu päikeseenergiale suudaks Aquila püsida õhus jutti kuid. Sellest võimekust ei ole veel saavutatud, kuid Facebooki sõnul suudab juba praegune droon tarbida uskumatult vähe energiat. Nimelt töötab ta umbes 3 juuksefööni võimsusel.

Energia ökonoomsus tuleb sellest, et Facebook tahab, et lennuk lendaks võimalikult aeglaselt. Sellele aitab kaasa drooni väga suur tiivaulatus, millel on õhus hea kandevõime. Hetkel töötab Aquila liitum-ioon akude peal, mis on paljuski sellised nagu telefonides kasutatakse. Ühtlasi ei hakka tuleviku Aquilad tõusma õhku lennuradadelt, vaid need tõstetakse õhu hoopis õhupallidega. Facebook ei ole veel avaldanud kuidas see täpsemalt toimima hakkab.

Järgmisteks ülesanneteks drooni väljaarendamisel on lennutestid kogu kommunikatsioonivarustusega. Samuti on vaja kõvasti alla tuua drooni ühiku hind. Täiesti valmis sõidukini võib minna veel aastaid.