Kuupalee: Hiina tudengid veedavad aasta katsejänestena isemajandava kosmosebaasi maketis

 (5)

Kuupalee: Hiina tudengid veedavad aasta katsejänestena isemajandava kosmosebaasi maketis
Vabatahtlik jaamasimulaatoris. Reuters

Pekingi eeslinnas asuva punkri terasseinte taga veedavad hetkel katsejänestena aega neli kohalikku tudengit, kes sisenesid kosmosejaama simulatsiooni eile. Katse eesmärk on uurida, milline oleks elu teisel taevakehal asuvas kosmosebaasis, kus absoluutselt kõike taaskäideldakse - uriinist kuni taimejäätmeteni.

Hiinlaste uurimisprojekti pikaajalisem eesmärk on luua ökosüsteem, mis oleks võimeline kosmosejaamas elavaid inimesi iseseisvalt absoluutselt kõige vajaminevaga varustama. Ehk siis isemajandav kosmosejaam.

Katses osaleb kaks neljaliikmelist rühma Pekingi aeronautika- ja astronautikaülikooli tudengeid: esimesed olid jaamasimulatsioonis kõigepealt 60 päeva, eile vahetas nad välja aga teine tiim, kes on jaamas 200 päeva järjest. Kui see periood läbi, tuleb esimene nelik jälle tagasi ja veedab jaamas 105 päeva. Kokku kestab katse seega terve aasta.

"Jaama" nimi on hiinlaste kosmoseprogrammi viljadele omaselt pidulik-muinasjutuline - Kuupalee 1 (meenutame näiteks aastal 2013 Kuule saadetud kulgurit, mis ristiti Nefriitjäneseks).

Reuters vahendab, et on üldteada Hiina presidendi Xi Jinpingi soov teha riigist juhtiv kosmosemaa. Plaanide järgi saadetakse järgmisel aastal Kuu tagaküljele hiinlaste sond, lihast ja luust taikonaudid peaksid meie kaaslase pinnale astuma aastal 2036. Kui Kuupalee eksperiment õnnestub, võib see aidata inimestel pikki perioode järjest ilma Maalt laekuva abi ja varustuseta hakkama saada.

Loe veel

Kaks vabatahtlike gruppi kosmosejaama simulatsioonis. Neli tudengit elasid jaamas kaks kuud, seejärel vahetas nad välja järgmine grupp, kes jääb jaama 200 päevaks. Reuters
Seotud lood:

Professor Liu Hong ütles, et kõik vajaminev inimeste elus püsimiseks on täpselt välja arvutatud. Baasi simulatsioon on kujundatud nii, et taimede toodetav hapnik on täpselt piisav selleks, et seal elavad inimesed, loomad ja jäätmeid lagundavad organismid sellest elatud saaksid.

Ent füüsilised vajadused on ainult mündi üks pool: professori sõnul on pidevalt pisikeses ruumis viibivate inimeste puhul samavõrdselt oluline nende vaimu värske ja rõõmsana hoidmine.

"Nad võivad muutuda pisut depressiivseks," nentis Liu. Selle vältimiseks on projekti tugimeeskond kaardistanud terve hulga igapäevaseid ülesandeid, mille kallal töötamine peaks tudengite meeleolu üleval hoidma.

Veel üks oluline nüanss on katse raames selle välja selgitamine, kuidas mõjub inimestele 200 päeva pikkune periood, mille jooksul nad kordagi päikesevalgust ei näe. Loomade peal on hiinlased sarnaseid katseid juba teinud, nüüd istuvad aga laborihiirtena jaamasimulaatoris ehtsad noored.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised