Kus on kõik maavälised eluvormid? Tõenäoliselt surnud

 (163)

Kus on kõik maavälised eluvormid? Tõenäoliselt surnud
Kaader filmist "E.T." (Universal / Amblin)

Teadlased oletavad, et suurem osa maavälisest elust jääb kinni "Gaia pudelikaela".

Üks püsivamaid mõistatusi teadusvaldkonnas on, miks me pole veel kohanud maavälist elu.

Ainuüksi Linnutee peaks hõlmama 200–400 miljardit tähte. Kepleri teleskoobi abil on paljudel neist avastatud planeedid ja kui Maa on mingilgi moel tüüpiline planeet, peaksime 13,8 miljardi aasta möödudes nägema märke elust ka mujal galaktikas. Ainult et ei näe. Seda vastuolu nimetatakse Fermi paradoksiks.

Austraalia riikliku ülikooli astrobioloogide Aditya Chopra ja Charley Lineweaveri värske uurimus pakub paradoksile loogilise selgituse.

Chopra ja Lineweaveri modifikatsioon nn Suure Filtri teooriale ütleb, et enamikul planeetidest, kus elu on tekkinud, on see varsti pärast arenemise algust välja surnud.

Nende tõlgenduse kohaselt võib elu tekkida ja areneda mitmel pool ja sageli, kuid ainult väga harva õnnestub sel püsida elus nii kaua, et hakata mõjutama kogu planeeti viisil, mis tekitab ja säilitab elutegevusele soodsat keskkonda.

Nähtus, millele uurijad panid nimeks „Gaia pudelikael“ (ingl Gaian bottleneck), võib olla aluseks uuele mudelile, mis kirjeldab elu jaotumist universumis.

Gaia-mudeli kohaselt tekib elu planeetide arengu esimese miljardi aasta vältel suhteliselt sageli, kuid väga suur osa niimoodi tekkinud eluvormidest ei ela piisavalt kaua jõudmaks kaugemale ainuraksete organismide faasist.

Loe veel

Seotud lood:

Mudel prognoosib, et suurem osa elu jälgedest, mida me tulevikus väljaspool Maad kohtame, ei saa olla muud kui algeliste olendite kivistunud jäänused — eeldusel, et tõendid nende olemasolust üldse säilinud on.

Mõistagi pole ühtegi mudelit võimalik kinnitada või kummutada enne, kui saame tegelikult hinnata teistel planeetidel ja nende ümbruses valitsevaid tingimusi. Kui Gaia pudelikaela hüpotees aga paika peab, võime seda kinnitavaid tõendeid leida meie enda Päikesesüsteemi tahkete planeetide ja kuude pinnalt.

Praktiliselt võimatu on ehitada kosmosesondi, mis näiteks Veenuse pinnal vähegi mõistliku aja vastu peaks, kuid Titaanilt, Marsilt, Europalt ja Ganymedeselt võiks vastavaid eluvorme — või kunagi elanud elusolendite kivistisi — leida küll.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised