Eksimuse põhjus polnud iseenesest ülemäära keeruline, kuid Houstonis asuva NASA Johnsoni kosmosekeskuse töötajad olid vahejuhtumi tõttu üpris murelikud.

Nimelt tuleb Rahvusvahelisest Kosmosejaamast helistades kõigepealt valida suunakood 9, mis näitab, et kõne läheb jaamast välja. Rahvusvahelise kõne tegemisel tuleb sellele lisaks valida kood 011. Kuipers aga jättis kogemata ühe numbri vahele ning helistas seega hoopis USA hädaabisse, mille number on 911.

Selle peale tekkis Houstoni jaamas pisukene paanika, kuna päästjad tormasid sinna kohale ning soovisid keskuse ruumidele igaks juhuks pilgu peale visata. Järgmisel päeval sai Kuipers e-kirja, kus päriti, kas tema oli hädaabisse helistanud. "Ma olen pisut pettunud, et päästjad üles ei tulnud," naljatles astronaut saates.

Kuipers rääkis veel, et tegelikult ei ole kosmosest Maale helistamine üldse väga keeruline protsess. Tema hinnangul saavad astronaudid tänu satelliitidele 70 protsenti kordadest oma kõned tehtud. Samas aga tõdes ta, et vaja on arvestada mõningate kosmosekõnede eripäradega, näiteks jõuab heli Maa peal olijateni kerge viiteajaga. "Vahel panid inimesed kõne ära, kuna arvasid, et ma ei ütle midagi. Pärast õppisin, et rääkima tasub hakata juba samal hetkel, kui viimase numbri valid," naeris Kuipers.

André Kuipers käis kosmoses kahel korral. Tema esimene missioon toimus 2004. aastal ning kestis 11 päeva, teine missioon vältas aga 2011. aasta 21. detsembrist kuni 2012. aasta 1. juulini ehk 192 päeva. Kokku on hollandlane seega kosmoses viibinud 203 päeva.