Curiosity on juba saavutanud oma peamise eesmärgi — selgitanud välja, et Marss võis muiste olla elukõlbulik.

Ratastel laboratoorium kogub lisaks andmeid, mille alusel kavandatakse juba järgmiseid lende planeetidele.

2012. aasta 5. augustil (Eesti aja järgi 6. augusti hommikul) edukalt Marsi pinnale kraatrisse maandunud kulgur Curiosity on aastaga läkitanud Maale rohkem kui 190 gigabitti andmeid ja üle 36 700 tervikliku ülesvõtte.

Hetkel liigub Curiosity mäe poole, mille ametlikuks nimeks on Aeolis Mons, mitteametlikuks Teravmägi (ingl Mount Sharp).

Selle jalamile jõudes on kulguri ülesandeks uurida kraatri põhjast 5,5 kilomeetri kõrgusele kerkiva mäe alumisi kihte.

Tõendid, et Marsi keskkond on minevikus olnud sobilik mikroobsele elule, saabusid juba 23 kuu pikkuse esmase missiooni esimese kaheksa kuu jooksul — seda kinnitas ajaloo esimese Marsi pinnal kaljusse puurimise teel kogutud ainese analüüs.

"Edu on pakkunud rahuldust, kuid see on meis äratanud ka isu rohkem teada saada.

Loodame, et Aeolis Monsi ahvatlevad kihid on talletanud mitmekesise valiku teistsugustest keskkonnatingimustest, mis võivad olla elukõlbulikkust mõjutanud," rääkis Curiosity projektiga seotud teadlane John Grotzinger California tehnoloogiainstituudist.

Kulguri Marsile toimetamise jooksul mõõdeti kiirgustasemeid; praegu seiratakse hoolikalt kiirgustugevust ja ilmastikutingimusi Marsi pinnal.

Neist andmetest peaks olema abi tulevaste, võimalik, et mehitatud Marsi-lendude kavandamisel.

Curiosity lennu raames on muu hulgas leitud tõendeid, mis annavad mõista, et suurema osa oma algsest atmosfäärist kaotas Marss protsesside tõttu, mis leidsid aset atmosfääri ülakihtides.

NASA järgmine Marsi-projekt MAVEN peaks praeguse kava kohaselt startima novembris; selle eesmärgiks on uurida just noid atmosfääri ülakihtides toimuvaid protsesse.