Uuring, mille viisid läbi Kesk-Lancashire’i ülikooli astrofüüsikud koostöös kolleegidega Saksamaal Heidelbergis tegutsevast Max Plancki nimelisest tuumafüüsika-instituudist ja Rumeenia teaduste akadeemia astronoomia-instituudist, näitab ka, kuidas Linnutee galaktika tähtedelt pärinevad footonid — tähevalguse kandjad — kontrollivad universumi kõige energeetilisemate footonite e gammakiirte teket.

See sai võimalikuks tänu uudsele meetodile, mis hõlmab kõigi galaktikas leiduvate footonite, sh tähtedevahelisest tolmust tekkivate footonite saatuse soojuskiirguse kujul seiramist võimaldavaid raalkalkulatsioone.

„Me pole mitte ainult kindlaks määranud valgusenergia jaotumist Linnutee galaktikas, vaid prognoosinud ka tähetolmu ja tähtedevahelise tolmu hulka Linnutees,“ kommenteeris töö juhtiv autor, Kesk-Lancashire’i ülikooli professor Cristina Popescu.

Kõigi tähefootonite seiramine ning prognoosimine, kuidas peaks Linnutee välja nägema ultraviolettvalguses, nähtavas valguses ja soojuskiirguse-vahemikus on aidanud teadlastel tuletada tervikliku pildi sellest, kuidas tähevalgus meie kodugalaktikas jaotub. Vastavate protsesside parem mõistmine on kriitiliselt tähtis täieliku pildi loomiseks meie täheparvest ja selle kujunemisloost.

Linnutee-sisese valgusjaotuse mudeldamine kujutas endast järge eelmisele uuringule, mille raames prof Popescu ja Max Plancki nimelise tuumafüüsika-instituudi doktor Richard Tuffs kaardistasid tähevalguse-jaotust teistes galaktikates, välise vaatleja vaatepunktist.

Dr Tuffs, kes on ka üks seekordse uurimuse kaasautoreist, rõhutas, et galaktikate vaatlemine väljastpoolt on oluliselt lihtsam kui ülesanne vaadelda neid seestpoolt, nagu antud juhul vaadeldi meie Linnuteed.

Ühendkuningriigi sihtasutuse Leverhulme Trust rahastatud uurimus oli olulisel määral interdistsiplinaarne, kuna tõi kokku nähtavale ja infrapuna-valgusele keskendunud astrofüüsikuid ning astro-osakestefüüsikuid.