Ehkki rahvusvahelise astronoomialiidu IAU teadaanne pani paljud kukalt kratsima ja nii mõnedki kuulutama, et kuna nende koolipõlves oli Pluuto planeet, ei veena neid miski vastupidises, oli IAU-l taolise sammu astumiseks täiesti piisavalt põhjust.

1930. aastal, mil Pluuto avastati, tundus see ainulaadne ja sarnanes teadlaste hinnangul teiste planeetidega.

Nüüd, ligi sada aastat hiljem, on astronoomid välja selgitanud, et taevakeha, mida nimetasime Pluutoks, on vaid üks paljudest jäistest, Päikesest umbes samal kaugusel tiirlevatest objektidest (millest üks on Pluutost isegi suurem).

Üks planeedi "aukraadi alandamisega" kääbusplaneediks kaasnev seik, mille eesmärgiks on küll vaid ametliku arvepidamise ja protokollimise ühtlustamine, tundub ometi kibe nagu tragöödiaklišee.

Pluutolt võeti nimelt ära tema nimi, mis asendati numbriga, mida peavad kandma kõik teisedki asteroidid, jääkamakad, kääbusplaneedid ja muud mitteplanetaarsed objektid Päikesesüsteemis. Pluuto klassifitseeriti ümber ja sellele omistati uus tähis 134340.

Nimedest jäid ilma ka kõik Pluuto kuud, mida tähistatakse nüüd kombinatsioonidega araabia ja rooma numbritest (134340 I kuni 134340 V).

Hoolimata tagandamisest elab Pluuto nimi siiski mujal edasi — Neptuni orbiidist kaugemale jäävaid kääbusplaneete nimetatakse kollektiivselt plutoidideks.