Lähiskohtumise vältel uuriti endist planeeti seitsme erineva teadusinstrumendiga ja tehti sellest pilte, mille lahutusvõime küündib 100 meetrini, kirjutab ERR Novaator.

Kogutud andmete edasine uurimine võimaldab saada ülevaate Pluuto geoloogiast, pinnakoostisest, temperatuurist ja atmosfäärist. Lisaks sellele püüti pildile kääbusplaneedi ümber tiirlevad viis väiksemat kuud.

Pluuto ja selle kuudesüsteemi uurimisega loodetakse paremini mõista ka ülejäänud Päikesesüsteemi tekkimist.

Kuna tegu oli esimese Pluutot külastava sondiga, polnud teadlased kindlad, et New Horizons lähikohtumise käigus mõne väiksema kääbusplaneedi ümber tiirleva kehaga kokku ei põrka ja seejärel väikesteks tükikesteks purune.

Kolmapäeva keskpäeval saadi aga viimaks signaal, et väikese tiibklaveri suurune sond on elus ja terve. Kääbusplaneedi ümber tiirlema jäämiseks oli selle liikumiskiirus liiga suur – sond läbib tunnis üle 80 000 kilomeetri.

Astronoomidel on käed- ja jalad tööd-tegemist täis ka järgnevatel kuudel. Viimased möödalennu käigus kogutud andmed jõuavad Maad ja sondi lahutava vahemaa tõttu teadlasteni alles 2016. aasta lõpus.