Kui Maa oleks täiesti ümmargune, kukuks enamik satelliite mõne aastaga alla

Maa orbiidil tiirleb praegu ligi tuhat töötavat tehiskaaslast, lisaks veel lugematu hulk tegevuse lõpetanud "prügi", kuid teadlased said alles nüüd selgema pildi, miks nad ise sealt alla ei kuku, kirjutab New Scientist.

Tuleb välja, et Maa ebaühtlane kuju, lapikum poolustel ja muhklikum ekvaatoril, aitab otseselt kaasa satelliitide püsimisele orbiidil. Ideaali kohaselt püsiks küll sellised objektid täiesti ümmarguse keha ümber tiireldes igavesti, kuid vaid juhul, kui miski neid segama ei hakka. Kuid Maa pole täiesti ümmargune ja Maa orbiidil on üks väga suur segaja, nimelt

Kuu

.

Kui nüüd arvestada juurde ka Kuu liikumine, peaks liikumisseaduste kohaselt iga väiksem objekt Maa orbiidilt varem või hiljem atmosfääri paiskuma ja ilmselgelt hävinema, Kuu hakkaks nende orbiite kas venitama või lühendama. Kuid nüüd ilmneb, et just Maa ebatasasus aitab tasakaalustada Kuu mõju tehiskaaslastele.

Ühises uurimises, mille tegid arvutisimulatsioonide põhjal Scott Tremaine New Jerseys Princetonis asuvast IAS-uurimisinstituudist ja Tomer Yavetz samas linnas asuvast Princetoni ülikoolist, selgitasid nad, et just Maa kühmude gravitatsiooniline mõju mõjutab ka satelliitide orbiite, tasakaalustades seega Kuu tõusu-mõõna efekti. Kui Maa oleks täiesti ümmargune, paiskaks Kuu kõik tehiskaaslased Maa peale pigem kuude, kui aastate jooksul.

Kokku on orbiidile lähetatud umbes 6600 tehiskaaslast, millest 3600 paikneb ikka veel seal, ja nagu juba märgitud, tuhat on tegelikult töökorras. Ja samas kui selline Maa ja Kuu vastasmõju aitab satelliitidel oma orbiidil püsida, aitab ta ju paraku oma kõrgusel püsida ka igasugusel kosmoseprügil.