Esimese kosmoseaparaadina suutis komeedist (21P/Giacobini–Zinner) 1985. aasta 11. septembril lähedalt mööda lennata kosmoseaparaat International Cometary Explorer (ICE), toona koostööna NASA ja eurooplaste vahel. Esimese aparaadina suutis komeedi (Wild 2) koomast osakesteproove kaasa tuua NASA aparaat Stardust 2004. aastal, ning selle kapsel jõudis Maa peale tagasi 2006. aastal. Esimese Maal valmistatud objektina tabas komeedi Tempel 1 pinda aga NASA aparaadi Deep Impact teele saadetud põrkekeha 2005. aastal.

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseaparaat Rosetta startis Ariane 5 raketiga Prantsuse Guajaanast, kuigi viivitused stardil sundisid loobuma algsest sihtmärgist, komeedist nimega 46P/Wirtanen ja otsima uut sihtmärki. Ja seega nihkus ka komeedi orbiidile asetumine kolm aastat edasi. Komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko juurde jõudis aparaat tänavu 6. augustil, võttes esmakordse satelliidina sisse koha ühe komeedi orbiidil.

Sada kilo maandub pehmelt

Kolmapäeval peaks siis aset leidma esimene nn "pehme maandumine" komeedi pinnale. Philae maandur jõuab kohale põrkekiirusega üks meeter sekundis ja ankurdab end kahe harpuuniga komeedi külge. Maandur ja selle seadmed, mis kaaluvad kokku 97,9 kilogrammi, peavad vastu pidama ning Maa peale andmeid edastama vähemalt nädala.

Niisiis kolmapäevane ajakava (Greenwichi aja järgi, millele meie ajavööndis peaks praegu kaks tundi otsa liitma):

  • 6.00 Rosetta teeb järsu pöörde komeedi suunas
  • 7.35 Lõplik otsus maanduri lahtilaskmiseks
  • 8.35 Philae maanduri ühendus trossiga Rosetta küljes katkestatakse
  • 9.03 signaal eraldumise õnnestumisest jõuab Maa peale
  • 9.15 Rosetta eemaldub maandurist
  • 10.30 raadioühendus aparaadiga taastub
  • 12.00 esimesed andmed maandurilt
  • 15.30 maandur jõuaks komeedi pinnale
  • 16.00 kinnitav signaal selle kohta jõuaks tagasi Maa peale

Ajastus on väga oluline, et maanduri pehme maandumine tegelikult ka õnnestuks. Selleks, et maandur Rosettast eralduks on küll mitu erinevat lahendust, ehk oma koormast vabaneks Rosetta igal juhul.

Kui arvestada, et komeet asub Maast praegu 510 miljoni kilomeetri kaugusel (võrreldav Jupiteri kaugusega), on isegi hea, kui signaal poole tunniga sealt Maa peale tagasi jõuab. Komeet ise meie taevalaotuses palja silmaga nähtav ei ole.