Viimaste nädalate jooksul on amatöörastronoomid ja satelliitide jälgijad Venemaal ja läänes jälginud Objekti 2014-28E ebatavalisi manöövreid ning jälginud, kuidas see juhib ennast teiste Vene kosmoseobjektide juurde. Kulminatsioon paistis olevat eelmisel nädalavahetusel kohtumine raketiastmega, mis objekti kosmosesse viis, kirjutab Financial Times.

Objekti klassifitseeriti algselt kosmoseprügiks, mis sattus orbiidile seoses mais toimunud Vene raketistardiga kolme sidesatelliidi Rodnik orbiidile viimiseks. USA armee jälgib objekti nüüd Põhja-Ameerika õhukaitsestaabi tähistuse 39765 all, kirjutab Financial Times.

Objekti otstarve pole teada ja see võib olla tsiviilotstarbeline, näiteks projekt kosmoseprahi kokkukogumiseks või olemasolevate satelliitide remontimiseks või tankimiseks. Huvi on aga tekitanud see, et Venemaa ei teatanud selle väljalaskmisest, ning selle kummalised, väga aktiivsed ja täpsed liikumised taevas.

Venemaa lõpetas oma satelliitidevastase relvastuse programmi – Istrebitel Sputnikov (Satelliidihävitaja) – pärast raudse eesriide langemist, kuigi kogutud teadmised ei ole täielikult kadunud, kirjutab Financial Times. Sõjaväeametnikud on varem avalikult öeldnud, et alustavad uuringuid uuesti, kui suhted USA-ga halvenevad raketitõrjeprogrammide tõttu. 2010. aastal ütles Venemaa tollane kosmosevägede ülem ja praegune kosmoseagentuuri juht Oleg Ostapenko, et Venemaa arendab taas „inspektsiooni-“ ja „ründesatelliite“.

„Mis iganes see on, näib ta eksperimentaalne,“ ütles mõttekoja Chatham House uurimisdirektor ja kosmosejulgeoleku ekspert Patricia Lewis. „Sellel võib olla mitmeid funktsioone, mõned tsiviil- ja mõned sõjaotstarbelised. Üks võimalus on, et see on millegi kogumiseks. Teine oleks kineetilised kuulikesed, mida tulistatakse välja teise satelliidi pihta. Või võibolla võib seal tegemist olla satelliitidevahelise küberrünnaku või kinnikiilumisega.“

Võimet hävitada või lüüa rivist välja vastase satelliitsidet on peetud alates kosmosevõidujooksu algusest tugevaks sõjaliseks võimekuseks, kuid pärast raudeesriidi varisemist pandi paljud salajased uurimisprojektid, mille kallal Nõukogude ja USA insenerid töötasid, vaikselt riiulile. Mõne viimase aasta jooksul on huvi kosmoserelvade vastu taastunud.

„Oleks kummaline, kui kosmos jääks üheks piirkonnaks, kuhu sõjaväelased oma käsi ei topi,“ ütles Lewis. Küberrünnakud satelliitide vastu juba on tema sõnul reaalsus.