NASA on kandnud kosmoselennuki Dream Chaser nende sõiduvahendite nimekirja, mis võiks lähiaastail mehitamata aparaadina toimetada varustust rahvusvahelisse kosmosejaama. Hetkel toimetab USA varustust sinna kaks erafirmade kosmosealust SpaceX-i Dragon ja Orbital ATK Cygnus, lisaks muidugi venelaste ja eurooplaste varustuslaevadele.

Kokkuleppe CRS-2 (Commercial Resupply Services 2) korras, mis maksab kokku 14 miljonit dollarit, hakkab edaspidi (kuni aastani 2024) kosmosejaama vahet käima kolme USA erafirma (mehitamata) kosmoselaevu. NASA ise selliseid lende pärast kosmosesüstikute mahakandmist pole teinud.

Dream Chaseri positsioone parandas oluliselt see, et nii Orbitali kui ka SpaceX-i rakettidega on viimasel paaril aastal juhtunud õnnetusi. Lisaks oli tõsine võimalus, et NASA varasemast eitavast otsusest hoolimata oleks Dream Chaser sel aastal ikkagi, osaliselt ka Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) toel, koostöös ka Türgi võimude ja Lockheed Martiniga kosmoselendu üritanud.

Erafirma SNC omanikeks on Türgist pärit abielupaar Fatih ja Eren Ozmen, kusjuures Eren Ozmen on täna üks kõige silmapaistvamaid naissoost firmapresidente USA-s.
Eren Ozmen, Sierra Nevada Corporationi president.  https://turkey.usembassy.gov

SNC plaanid ulatuvad kaugemale, nimelt võimaldaks nende väikesevõitu kosmoselennuk ka kuni seitsmeliikmelise meeskonnaga kuni 210-päevaseid kosmoselende, aga mehitatud lendude NASA programmis nad seni veel sees ei ole. Siin on neil "segajaiks" SpaceX-i Dragoni kõrval ka Boeingu ja Bigelowi CST-100 Starliner ja NASA enda Orion, paraku ükski neist seni mehitatud lende pole teinud.

Dream Chaser oleks korduvkasutatav kosmoselennuk ja praegu ainsana suudaks ka varustust kosmosejaamast tagasi tuua (ehk siis sellega atmosfääris ära põlemata). Esimesi starte on küll oodata alles aastal 2019.

https://www.newscientist.com
Dream Chaser kosmosejaama küljes. Foto: Sierra Nevada Corporation
  • Kosmoselennuki pikkus 9 meetrit
  • tiibade siruulatus 7 meetrit
  • Lastiruumi mahutavus 16 m3
  • Kosmoselennuki kaal 11 300 kg
  • Hübriidmootorit katsetati juba 2010
  • tuuletunneli testid 2012. aastal
  • esimene testlend on kavas 1. novembril 2016