Ent tänu gravitatsiooni ja ajastuse trikkidele võib juhtuda, et Maa mõjuvälja satuvad veel teisedki looduslikud objektid, mis hakkavad koos meiega kosmoses edasi rändama. Üks niisuguseid avastati tänavu, kirjutab astronoom Phil Plait portaalis slate.com. See on asteroid 2016 HO3 – pisike taevakeha, mille läbimõõt jääb 40 ja 100 meetri vahele.

Kuuks ei saa seda Plaiti sõnul tegelikult seepärast nimetada, et ta ei tiirle ümber Maa. Kaaslaseks aga küll, sest 2016 HO3 orbiit on selline, et ta on alati Maa ligidal ja meie vaatenurgast tundub isegi ümber meie tiirlevat. Sellist kaasarändavat taevakeha nimetatakse ka kvaasi-satelliidiks ning neid on Maa ümbrusest avastatud varemgi, ent HO3 on seni teadaolevaist kõige stabiilsema orbiidiga ja püsib meie juures kõige kindlamalt.

Asteroid avastati aprillis observatooriumi Pan-STARRS poolt, mille ülesandeks on otsida ja uurida neid komeete ja asteroide, mis Maale lähedale satuvad. Nii selguski, et HO3 püsib Maale suhteliselt ligidal ja teeb sarnaselt meile tiire ümber Päikese. Asteroidi orbiit on peaaegu identne Maa omaga, selle pikkuseks on 365.93 päeva ehk 16,6 tundi enam kui Maal.

Kuna asteroidi orbiit on elliptiline ning pisut kaldus, on see mõnikord Päikesest kaugemal ja liigub aeglasemalt kui Maa, mõnikord aga Päikesele lähemal ning liigub meist kiiremini. Asteroid ei ole meile kunagi lähemal kui 14 miljonit kilomeetrit ega kaugemal kui 40 miljonit kilomeetrit.

Et asteroidi orbiit on pisut pikem Maa omast, võiks eeldada, et ajapikku triivib ta minema, jäädes Maast enam ja enam maha. Kuid see pole nii. Maa külgetõmbejõud tõmbab ikka ja jälle HO3 lähemale ja muudab selle orbiiti pisut iga korral, kui taevakehad teineteisest mööduvad. HO3 saab olema meie omapärane tilluke kaaslane veel vähemalt paari sajandi jagu ning ta on olnud meiega umbes sada aastat.