Galaktikaparves MACS J1149.5+2223 asuva Refsdali supernoova sünnitanud täht plahvatas juba kümne miljardi aasta eest. Astronoomid silmasid aga sellelt lähtuvat valgust esmakordselt eelmisel aastal. Toona ilmus supernoova Einsteini ristina taevalaotusele neljas erinevas paigas.

Maalt vaadatuna supernoova ees asunud massiivne galaktika moonutas ruumi sedavõrd palju, et koondas sellelt lähtuvat valgust hiiglasliku suurendusklaasina. Kuna seejuures läbis valgus erineva vahemaa, jõudsid ka kujutised Maani veidi erinevatel aegadel. Samal ajal said gravitatsiooniläätsena käituda ka teised parves galaktikad.

Seitsme gravitatsiooniläätsede käitumist kirjeldavate mudelite alusel sai väita, et kokku on samas galaktikaparves potentsiaali vähemalt kolme analoogse kujutise tekitamiseks. Neist üks ilmus arvutuste kohaselt taevasse juba 1998. aastal, kuigi see ei jäänud toona ühegi teleskoobi vaatevälja. Järgmisel korral oleks pidanud Einsteini risti näha olema 2016. aasta alguses või käesoleva aasta lõpus. Seejuures langesid kõigi veidi erinevate mudelite ennustused ajaperioodi osas kokku.

Alates oktoobrist on seetõttu Hubble'i kosmoseteleskoop regulaarselt galaktikaparve kiiganud, et ammune täheplahvatus võimalikult kiiresti pildile püüda. Rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Patrick Kellyga Berkley California ülikoolist kirjutab nüüd veebikeskkonnas ArXiv ilmunud töös, et supernoova ilmutas end taas 11. detsembril.

Refsdali supernoova annab astronoomidele võimaluse lisaks tähtede enda evolutsiooni uurimisele panna proovile galaktikaparvede ehitust, sh nende massijaotust kirjeldavad mudelid ning heita täiendavat valgust universumi paisumisele.