Seadet kasutati Philaega suhtlemiseks, ent kuna ka Philae kohale toimetanud Rosetta enda eluiga on lõppemas, on sondil vaja nii palju elektrienergiat kui võimalik. Seega on side Philaega nüüd kokkuhoiu eesmärgil ametlikult igaveseks katkestatud - mitte, et suhtlust tegelikult 2014. aastast saadik liiga palju oleks olnud.

Philae laskumine komeedile oli üsna konarlik, umbes pesumasina suurune uurimisrobot leidis end lõpuks ühe kaljunuki alt ja jäi pooleldi varju. Pärast seda, kui seade oli umbkaudu 80 protsenti oma plaanitud uurimistööst teinud, katkes paar päeva pärast maandumist selle side Rosettaga, kuna akud said tühjaks.

Et Philael olid küljes ka päikesepaneelid, loodeti, et maandur ärkab ehk siiski ellu. Lootused olid iseäranis kõrged siis, kui komeet jõudis oma orbiidil Päikesele kõige lähemasse punkti ehk periheelionisse. Seetõttu hoiti ka Rosetta pardal olevat kommunikatsiooniseadet tööl - mine tea, ehk hakkab Philae taas sondiga suhtlema. Ent pärast paari pisikest piuksatust pärast komeedile laskumist ei ole Philae tegelikult eelmise aasta juulist endast mingit elumärki andnud. Juba veebruaris teatas Euroopa kosmoseagentuur, et robot on vajunud "igavesse talveunne". Nüüd siis tõmmati piltlikult öeldes juhtmed lõplikult välja.

Sellest hoolimata jõudis Philae kolme päeva jooksul komeedi kohta palju olulist infot edastada. Näiteks saime teada, et komeedil ei ole magnetvälja; samuti, et selle kõva pinnasekoorik on kaetud tolmu ja jääga. Philae uuris avastas ka mitmedi keerulisi molekule, millesarnased võisid kunagi ammu komeetidega Maale elu tekkeks vajalikku algmaterjali tuua.

Rosetta energiat säästetakse tema viimase pisut suitsiidilaadse missiooni jaoks: nimelt on kavas sondiga septembris komeedile otsa põrutada.

Teekond komeedini võttis Rosettal ja Philael aega kümme aastat.