Iseenesest pole riikliku kosmoseagentuuri omamine nüüd teab mis haruldane nähe. Tänase seisuga on maailmas tervelt 71 erinevat valitsuse hallatavat kosmoseagentuuri, ent küsimus on selles, milline on nende võimekus.

Vaid 13 riigi kosmoseagentuuri on stardivõimelised ehk suudavad üht-teist maapinnalt kosmosesse lennutada. Täisstardivõimekus on kuuel kosmoseagentuuril – Euroopa kosmoseagentuur (ESA), Hiina riiklik kosmoseadministratsioon (CNSA), Jaapani atmosfääri ja kosmose uurimise agentuur (JAXA), USA riiklik aeronautika ja kosmose administratsioon (NASA) ja Venemaa föderaalne kosmoseagentuur (RFSA või Roscosmos). Täisvõimekus tähendab suutlikkust satelliite kosmosesse toimetada ja maaväliseid sonde juhtida. Ja vaid kolm kosmoseagentuuri (Roskosmos, NASA, CNSA) on võimelised inimese kosmosesse toimetama.

Nüüd siis lisandub agentuuriga riikide ritta ka Austraalia. Otsus võeti vastu pärast pikka survestamist - eksperdid olid mures, et kuivõrd tegemist on tulusa äriga, mille ülemaailmne maht on kusagil 280 miljardit eurot, võib juhtuda nii, et Austraalia jääb oma kosmosepiruka viilust sootuks ilma. Riigi tööstus-, innovatsiooni- ja teadusminister Michaelia Cash ütles, et kosmosetööstus kasvab kiirelt ja on väga oluline, et Austraalia oleks osa sellest. „Riiklik kosmoseagentuur tähendab, et meil on strateegiline pikaajaline plaan, mis toetab kosmosetehnoloogiate arendamist ja kasutamist ning kasvatab meie kodumaist kosmosetööstust,“ ütles ta.

Esialgu austraallaste kodumaalt kosmosesse lennutamisest veel juttu pole. Peamiselt on hetketeemaks satelliitside, satelliitnavigatsiooni ja –jälgimise arendamine, samuti ilmauuringud ja sõjaväelise teemaga satelliidid. Austraallastel on küll praegugi oma satelliite, kuid need on kosmosesse viidid alati teiste abiga ja hetkel ostetakse suurem osa satelliidiandmeid sisse mujalt maadest. Ent oma kosmoseagentuurile täie hoo sisse saamine võiks tähendada, et ühel hetkel suudavad austraallased oma tehiskaaslasi ise orbiidile saata.