Supernoova jäänused asuvad Maast umbes 26 000 valgusaasta kaugusel ja on moodustunud ühe ebahariliku plahvatuse käigus, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Sureva tähe materjal pole tavalisel kombel kosmosesse paiskunud, vaid see toimus poolustelt kiiremini kui tähe teistest piirkondadest.

Kui rasked tähed kollabeeruvad, muutub nende tuum tavaliselt väga tihedaks neutrontäheks.

Selle supernoova puhul pole astronoomid neutrontähte leidnud ning see on arvatavasti märk mustast august.