Ka meie oma Kuu võis minevikus olla eluks kõlbulik paik

 (4)
Ka meie oma Kuu võis minevikus olla eluks kõlbulik paik
Kuu.AFP

Londoni ülikooli ja Washingtoni osariigi ülikooli teadlased on läbi simulatsioonide välja selgitanud, et meie koduplaneedi kaaslase pinnal võisid kunagi väga ammu valitseda tingimused, mis oleksid lubanud seal ka elul eksisteerida.

Tõsi, kui Kuul keegi tõesti kunagi elas, polnud need päris kindlasti intelligentsed „rohelised mehikesed“, vaid pigem mõned õige lihtsad eluvormid, näiteks mingit laadi bakterid. Järeldus on aga siiski huvitav, kuna oleme Kuud ju üldiselt täiesti elutuks pidanud. Kui Päikesesüsteemi kontekstis praegu teistest elupotentsiaaliga taevakehadest räägitakse, peetakse tavaliselt parimate kandidaatidena silmas gaasiplaneetide Jupiteri ja Saturni kaaslasi.

Kuni viimase ajani arvasid teadlased, et Kuul ei ole praktiliselt mingit atmosfääri. On aga selgunud, et päris nii see ei ole – atmosfäär on olemas. See sisaldab muuhulgas selliseid elemente, mida gaasilisel kujul Maa, Marsi või Veenuse atmosfääris pole, näiteks naatriumi ja kaaliumi. Tõsi, Kuu atmosfäär on väga-väga õhuke.

Teine tähtis uuema aja avastus on see, et Kuul on tublisti vett. Teadlased raporteerisid umbes kümme aastat tagasi, et Kuu pinnal on sadu miljoneid tonne veejääd, taevakeha vahevöös võib seda aga veel palju rohkem olla. On põhjust arvata, et varajasel Kuul võis olla ka magnetväli, mis oleks sellel eksisteerinud elu surmava päikesetuule eest kaitsnud.

Seotud lood:

ZMEScience kirjutab, et need uued ideed – mõnel toeks kindlad faktid, teised pigem spekulatiivsed – on aluseks uuele uurimusele, mis vaatles seda, kas tingimused Kuul võinuks võimaldada seal elul eksisteerida.

Astrobioloog Dirk Shulze-Makuch Washingtoni ülikoolist ja planetaarteaduse ja astrobioloogia professor Ian Crawford Londoni ülikoolist leidsid simulatsioonide abil, et jah – väga lihtsad eluvormid võisid Kuul tõesti olemas olla ja lausa kahel erineval perioodil meie kaaslase ajaloos.

Esimene elusoosiv etapp võis olla õige pea pärast seda, kui Kuu umbes neli miljardit aastat tagasi moodustus, teine periood aga umbes kolm ja pool miljardit aastat tagasi, mil Kuu oli vulkaaniliselt aktiivne. Mõlemal ajavahemikul võisid tänu rohketele gaasidele Kuu pinnale moodustada vedela vee järved ja tekkida ka üsna paks atmosfäär, mis võis olla piisavalt stabiilne, et püsida miljoneid aastaid.

„Arvame, et kui vedel vesi ja märkimisväärne atmosfäär varajasel Kuul pikemate perioodide vältel olemas olid, võis Kuu pind olla vähemalt põgusalt elukõlbulik,“ ütles Schulze-Makuch.

Tõsi, elukõlbulikkus (mis pole kindel) ei tähenda automaatselt, et ka elu alati tekib. Elu küll võis tekkida nagu Maal nn keemilistest ehituskividest, samuti võis Päikesesüsteemi varajases ja erakordselt kaootilises arengujärgus mõni meteoriit Kuule mikroorganisme – näiteks tsüanobaktereid – toimetada. Miks mitte näiteks Maalt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare