Siiani tundus vaatluste põhjal, et Jupiteril on kuusid 67, aga täna avalikkuse ette jõudnud andmed kergitavad seda numbrit veel 12 võrra ehk 79-le.

USA-s Washingtonis asuv teadusasutus Carnegie teadusinstituut teatab, et Jupiteri 12 uut kuud õnnestus avastada just neil.

Algupäraselt otsiti salapärast planeet X-i ehk hüpoteetilist taevakeha, mis asub isegi Pluuto orbiidist kaugemal (mis on seni päikesest kaugeim teadaolev planeet meie päikesesüsteemis).

"Jupiter juhtus just taevas nähtaval olema ja nende otsialade läheduses, kus me eriti kaugeid päikesesüsteemi kuuluvaid objekte otsisime. Nii oli meil võimalik samal ajal pooljuhuslikult uusi kuusid märgata," selgitas tiimijuht Scott S. Sheppard pressiteates.

Vaatlustulemuste õigsuses veendumine võtab kosmilisi mõõtkavasid arvesse võttes isegi tänapäevaste vahenditega päris kaua aega, nii et aasta eest tehtud avastus muutus avaldamiskõlbulikuks alles nüüd.

Foto: SWNS / Carnegie teadusinstituut

Uutest kuudest üheksa kuuluvad kolme gruppi, moodustusid kõik usutavasti suuremate purunenud kuude tükkidest ja liiguvad Jupiteri pöörlemissuunale vastupidises suunas.

Uutest kaks on samasugust päritolu, aga liiguvad Jupiteri pöörlemisega samal suunal.

Üks uus kuu on aga eriti ebatavaline: kõigest kilomeetri laiune (Jupiteri kuudest kõige tillem) ja kulutab planeedi ümber tiiru tegemiseks poolteist aastat. Selle orbiit ristub ülalmainitud üheksa kuu omadega, nii et võimalikud on suurel kiirusel kokkupõrked, mis jätaks väiksemast järele ainult tolmu.

Avastus lisab kinnitusmaterjali hüpoteesile, et need kuud tekkisid tükk aega pärast meie päikesesüsteemi planeeti ja kuude kokkupõrked jätkusid ka pikalt peale seda.

Vastasel juhul oleks väikesed looduslikud kaaslased saanud Jupiteri või mõne selle suurema kuu poolt "alla neelatud".