Jupiteri tegelik pale: hiidplaneet ei vasta meie ettekujutustele ei seest ega väljast

 (28)

Jupiteri tegelik pale: hiidplaneet ei vasta meie ettekujutustele ei seest ega väljast
Tabamuskoht Jupiteri pinnal (Foto: NASA)

Suur lagunev tuum ja kaootilised orkaanid poolustel. Juba poolteist aastat on NASA automaatjaam Juno uurinud hiiglaslikku Jupiteri lähemalt. Selgub, et nii planeedi sisemus kui ka välimus ei vasta teadlaste senistele ettekujutustele.

Sond Juno oli teel olnud juba viis aastat ning läbinud 2,8 miljardi kilomeetri pikkuse vahemaa. 2016. aasta suvel hakkas aparaat lõpuks lähenema Jupiterile, lennates kiirusega 250 000 kilomeetrit tunnis, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Planeedi juurde jõudnuna asus sond selle ümber elliptilisele orbiidile, mille madalaim osa möödus gaasihiiu valgetest ja punakaspruunidest pilveribadest kõigest 4200 kilomeetri kõrguselt.

Teel tuli sondil läbida tugeva kiirguse vöönd ning seda jälgisid astronoomid hinge kinni pidades. Kiirgus on seal 10 000 korda tugevam kui Maa peal ja ulatuslikest turvameetmetest hoolimata võis see sondi instrumendid hävitada.

Kosmosesond Juno saadeti Cape Canaveralist üles 2011. aasta augustis. Sondi missioon on osa USA kosmoseorganisatsiooni NASA prestiižikast programmist, mille nimi on New Frontiers.

Selle raames pidi Juno läbi aegade esimese kosmoseaparaadina kiikama Jupiteri ümbritseva sadade kilomeetrite paksuse pilvkatte alla ning heitma valgust ka hiiu sisemusele.

Sondi saadetud esimesed mõõtetulemused pöörasid meie arusaama Päikesesüsteemi suurimast planeedist üsna pea peale, sest ei planeedi pind ega sisemus vastanud astronoomide senisele ettekujutusele.

Seotud lood:

Näiteks Jupiteri tuum on viimaste aastate jooksul olnud mitme ägeda teadusliku diskussiooni objekt. Klassikalise teooria järgi oli gaasihiiul väike rauast ja kivist tuum, mis pole Maa omast märkimisväärselt suurem.

Alternatiivne mudel kujutas ette, et gaasihiiul pole üldse tuuma, sest rasked keemilised elemendid on planeedi keskmes valitseva äärmusliku rõhu ja temperatuuri tõttu lagunenud. Teooria kinnitamise asemel andsid Junolt saadud andmed tuge hoopis kolmandale variandile.

Gaasihiiu sisemuse mass on jagunenud ebaühtlaselt ja see mõjutab planeedi suurt raskusvälja. Gravitatsioonivälja väike varieerumine mõjutas Juno trajektoori, nii et sond hakkas veidi vänderdama.

Nende häirete põhjal said astronoomid välja arvutada planeedi sisestruktuuri ja avastasid, et tuum on 25 Maa massi raskune. Jupiteri tuum pole aga selgepiiriline nagu Maa oma, vaid on ebatasane ja võib olla lagunemas.

Loe veel

Jupiteri tuum pole ainus Juno edastatud üllatus. Loe lähemalt aprillikuu Imelisest Teadusest!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare