Jupiteri kuu Europa pinnast paiskuvad välja võimsad veepahvakud

 (10)

Jupiteri kuu Europa pinnast paiskuvad välja võimsad veepahvakud
Galileo fotode põhjal tehtud komposiitpilt Europast.Foto: NASA/Reuters

Avastus oli peidus juba paarkümmend aastat tagasi kogutud andmetes, mille salvestas omaaegne kosmosesond Galileo. Uuest infost võib olla märkimisväärset abi maavälise elu otsinguil.

Michigani ülikooli teadlased Xianzhe Jia juhtimisel töötasid uuesti läbi Galileo poolt aastail 1995-2003 kogutud vaatlusandmeid ja leidsid, et 16. detsembril 1997 lendas sond otse läbi Europa pinnasest purskuva veepilve või -pahvaku. Arvatavasti pärines vesi satelliidi jäise pinna all loksuvast ookeanist. Ka Hubble`i kosmoseteleskoobi andmed on andnud põhjust arvata, et Europa pinnast purskub vett.

Galileo möödus Europast möödalennul koodnimega E12 umbes 200 kilomeetri kauguselt. NASA teatab, et andmeist loeti välja, et kaks sondi pardal olevat instrumenti registreerisid jõnksatused magnetvälja tugevuse ja plasma tiheduse näitudes. Jõnksu pikkuseks oli umbes kolm minutit.

Veepahvaku läbimõõt võis olla kuni 1000 km

See on kooskõlas järgneva stsenaariumiga: kui vesi kuu pinnast välja purskus, ioniseerusid piisad kosmosesse jõudes, muutudes laetud osakesteks ehk plasmaks. Plasma omakorda suudab magnetvälja mõjutada, mis tähendab, et see, et Galileo kaks mõõtmisseadet üheaegselt muutust näitasid, on täiesti normaalne ja eeldatav. Ka arvutisimulatsioon näitas, et selliseid kõikumisi näitudes võiski tekitada just vesi. Arvestades seda, kui kiiresti Galileo liikus ja kui kaua anomaalia vältas, ütles Jia, et Europast lähtuva veepahvaku läbimõõt võis olla kuni 1000 kilomeetrit.

Üheksakümnendatel ei osanud teadlased andmeid nii tõlgendada nagu praegu – nad ei olnud kindlad, mida need näidud tähendavad. Alles aastaid hiljem märgati veegeisreid purskumas Saturni kuu Enceladuse pinnast.

Möödalend E12 on ainus, mille puhul Galileo läbi vee lendas. Arvatakse, et vesi purskus Pwylli kraatri läheduses asuvast piirkonnast, mis on pisut Europa ekvaatorist lõuna pool. Võib arvata, et vesi väljus pinnasest mingisuguse selle piirkonna soojusanomaalia tõttu. Pole teada, kui kaua see veepurse kestis.

Loe veel

Maavälise elu seisukohast on mõnede meelest Enceladus parem paik, kuna sealsed geisrid tolle kuu lõunapooluse läheduses tunduvad purskuvat pidevalt. Igatahes on aga NASAl plaanis järgmise kümnendi algul kosmoseaparaat just Europa lähedusse saata – sond nimega Europa Clipper lendab satelliidist mööda kokku 45 korda ja mitmel puhul madalamalt, kui Galileo seda tegi. Kui kuust purskub jätkuvalt vett välja, on Clipper võimeline sellest kohe proove võtma ja neid pardal olevate instrumentidega analüüsima. Ka Euroopa kosmoseagentuuri missioon JUICE stardib aastal 2022 Jupiteri kuude suunas.

Pinna all peidab end ilmselt ookean

Mis praegu Jupiteri ümber orbiidil olevat Junot puudutab, siis see lendab üle gaasiplaneedi pooluste ja ei saa Europat uurida.

Europa jäise pinna all on oletatavasti ookean, milles leidub vett rohkem kui kogu meie planeedil. Selleni jõudmine on keeruline, kuna jää on kümnete kilomeetrite paksune. Ent kui osa vett ookeanist otse kosmosesse pihustatakse ja seda analüüsida saame, võib ehk leida ka viiteid mingit laadi elule – lõppude lõpuks on ju nii vesi kui soojusenergia, mis on elu ehituskivideks, kuu sisemuses olemas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare