Kuuvarjutuse tulemusena värvub Kuu pind punakaks - kuna Maa kaaslase pinnale ei ulatu enam otsene päikesevalgus, siis murdub nähtav valgus ja jõuab sinna läbi Maa atmosfääri. Seejuures on aga osa lainepikkusi atmosfääri poolt välja filtreeritud ning valdavalt jõuab Kuuni punase lainepikkuse valgus, muutes taevakeha "veriseks".

Erinevalt selle aasta alguses toimunud superkuu varjutusest pole seekord aga tegemist hiiglasliku Kuuga. Vastupidi - tegemist on mikrokuuga. Kuu on Maast maksimaalsel võimalikul kaugusel, muutes selle taevas eriti pisikeseks.

Lisaks kaasnevad kuuvarjutusega ka päikesevarjutused - esimene Päikesevarjutus toimus 13. juulil, teine on alles tulemas ning toimub 11. augustil. Mõlemal juhul on tegemist osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus käivad alati käsikäes.

13. juuli päikesevarjutust oli näha Austraalias, aga 11. augusti päikesevarjutust on võimalik näha ka Eestis. Kuna Eesti asub varjutuse lõunaservas, on meie Päikesest "ära hammustatud" ainult võrdlemisi pisikene tükk. Mida rohkem lõuna poole minna, seda väiksemaks see tükk läheb. Kui tahta Päikest vaadelda, siis tuleb aga olla ettevaatlik - ilma vastavate kaitsevahenditeta Päikesesse vaadata ei tohi! Kuidas täpselt Päikest vaadelda, loe täpsemalt SIIT.

Kuid see pole taevaste nähtuste nägemise kohapealt kõik. Kuuvarjutuse ajal peaks olema võimalik näha olema ka Marssi, mis on varjutuse ajal Kuule väga lähedal ning Veenust, Jupiteri ja Saturni.

Hea ilma korral peaks punast planeeti nägema lausa palja silmaga. Kuna hetkel on meil Marsiga vastasseisu aeg, siis on planeet praegu tavalisest palju heledam, isegi heledam kui Jupiter. Veenust tasub otsida kohe päikseloojangu ajal, lääne suunast, umbes 4 kraadi horisondi kohalt. Samuti hakkab peale päikeseloojangut edelasuunast paistma Jupiter. Saturn paikneb lõunakaares, aga on Jupiterist tuhmim ning on paremini nähtav taeva tumenedes.

Kuu-uurija Martin Välliku sõnul tuleb erinevate taevakehade vaatlemisel kasuks hea vaatluspaik. "Lagendik, mereäär või kõrgem koht on vaatlusel kindlasti abiks, kuna suvel jääb öine lõunasuunaline ekliptika üsna madalale," ütles ta.

Täielik kuuvarjutus algab Eesti aja järgi 27. juulil kell 22:30:15 ja lõppeb 28. juulil kell 00:13:11. Pärast seda on võimalik näha veel osalist kuuvarjutust, täielikule kuuvarjutusele eelnevat osalist varjutust Eesti geograafilise paiknemise tõttu näha pole võimalik.

Seekordset kuuvarjutust on võimalik näha Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Aasias ja suuremas osas Euroopas. Põhja-Ameerikas ja Venemaa idapoolses otsas kuuvarjutust ei näe.