Juba enne 2024. aastat: kosmosejaamad Kuu pinnale ja teisele poole Kuud

 (34)

Juba enne 2024. aastat: kosmosejaamad Kuu pinnale ja teisele poole Kuud
Boeingu kava süvakosmose sillapeast (Deep Space Gateway)Boeing

Viimastel aastatel, kui NASA on agaralt oma marsikulguritega punasel planeedil rallitanud, on saanud järjest selgemaks, et Marss on sama elutu ja inimesele üsna kasutu koht kui meile palju lähemal paiknev Kuu. Kosmoseagentuurid küll Marssi oma plaanidest ei kustuta, aga esialgu oleks vaja ära proovida samasugused variandid siiski palju lähemal - kosmosejaamad Kuu peal.

Samal ajal kui hollandlaste eraalgatus Mars One üritab jõus hoida oma plaani toimetada esimesed inimesed üheotsapiletiga elama rajatavasse Marsi-kolooniasse 2020. aastate keskel, pole tegelikult proovitud kosmosejaama rajada isegi Kuu peale. Täpsemini, alates sellest kui NASA rahakott Apollo-lendude peale 1972. aastaks lõhki läks, kadus ameeriklaste huvi Kuu vastu pikemaks ajaks üldse, venelasi huvitas see taevakeha aga nähtavasti veel vähem.

Sajandivahetuse eel hakkas aga maailmas aktiivseid kosmoseagentuure siginema ridamisi, ja 21. sajandil on kindla koha kosmosevallutusel võtnud ka erafirmad. Kaugele küündivate kosmoselendude, kosmosejaamade rajamise plaanide, Kuule ja / või Marsile maandumise kavadega tegelevad nad kõik juba üksteise võidu. Raha on paraku nendeks plaanideks piisavalt vaid ameeriklaste NASA-l.

Seotud lood:

Loe veel

Kosmosejaamade rajamisest Kuu peale on fantaseeritud hiljemalt 1958. aastast peale, kui vastasutatud NASA päris USA õhujõudude Lunex projekti, võimalikust kosmosejaamast Kuu pinnal või pinna all alates 1968. aastast. Ilmselgelt tormati ajast ette, NASA suutis esimese inimese Kuule toimetada alles 1969. aastaks. Ja Kuu-baasiks vajalikke 7,5 miljardit (praeguses rahas 61,1) dollarit polnud ei siis ega ka praegu kuskilt võtta. Sama puudutas ka 1959. aasta USA armee unistust (projekt Horizon) alalise, veidi odavama raketibaasi rajamisest Kuu peale.

Fantaasialend ei katkenud ka hiljem, järgneval pildil 1989. aasta ettekujutus täispuhutavast Kuu-baasist. See pidi olema kaitsva kihi all, sest kosmiline kiirgus on seal liiga tugev:

NASA kujutis kosmosejaamast Kuu peal, aastast 1989 Wikimedia commons

21. sajandil on aga võidujooks tõsiselt käima läinud.

Venemaa esitles 2007. aastal oma kava saata oma kosmosejaam tiirlema Kuu orbiidil, millagi 2030. aastateks. Samal ajal aga kavad rajada robotjaam Luna-Glob Kuu pinnale on järjest edasi lükanud varasemast 2012. aastast kaugele üle 2025. aasta. Raha lihtsalt ei ole.

Jaapani kosmoseagentuur JAXA esitles 2010. aastal oma kava panna robotjaam Kuu pinnal tööle juba 2020. aastaks. Seda baasi ehitaks robotid robotitele, inimesi sinna ei saadetaks.

Hiina kosmoseagentuuri CNSA Kuu-plaanid said mullu selgema vormi, kui nad täpsustasid kavu ehitada kindlalt oma iseseisev radarijaam Kuu peale, kusjuures tähtajad võiks mahtuda ehk isegi USA presidendi Donald Trumpi võimaliku teise ametiaja sisse. On selge, et seda väljakutset ei saa ameeriklased ignoreerida.

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) eelistab pigem koostööd, järgmise rahvusvahelise kosmosejaama rajamiseks juba Kuu orbiidile, nagu senisegi puhul venelaste, jaapanlaste, eurooplaste ja ameeriklaste koostöös. Nn kuuküla rajamist Kuu pinnale on propageeritud, aga poliitilist otsust kaugeltki ei ole.

Rahvusvaheline koostöö meeldib ka ameeriklastele, aga konkurentidest eriti Hiina ja vähem ka Mars One sunnivad neid kosmosevõidujooksul takka. NASA ehitab juba niigi Lockheed Martini ja eurooplaste Airbusi koostöös kosmoselaeva Orion, mis võiks tõesti Kuu orbiidil vene kosmoselaevaga põkkuda ja uuele kosmosejaamale aluse panna. Marsile lend ilmselgelt jääb kuskile 2030. aastatesse, enne seda oleks aga nähtavasti tõesti mõttekas rajada vahejaam teel Kuule ja / või veelgi kaugemale.

NASA on saanud president Trumpilt küll tõuke, aga eks see on lausa paratamatu lahendus. Enne Marsi-lendu tuleb ikkagi proovida ära kosmosejaamad Kuu peal ja võimalikud vahejaamad sealsel nn Kuu-tagusel orbiidil, et üldse pikemad kosmoselennud võimalikud oleks. Ja NASA mõistagi pöördus oma koostööpartnerite - erafirmade poole.

Bigelow oli valmis jälle esitlema oma täispuhutavatest moodulitest kosmosejaama BA-330, kasvades välja juba NASA 1990. aastate TransHab programmist (mis toona aga tühistati). 330 tähistaks siin kuupmeetrite arvu kosmosejaama sisemuses, tiirleks see aga Kuust saja kuni 150 km kõrgusel.

Boeing on lauale pannud oma süvakosmose vahejaama ehk sillapea Deep Space Gateway põhimõtte, rajada kosmosejaam Kuu-tagusesse ruumi, mitte tingimata Kuu orbiidile. See teeniks küll rohkem Marsi-lendude vahejaama ülesandeid.

Elon Muski SpaceX ja ka Jeff Bezosi Blue Origin oleks valmis alustama Kuu-lende võimalikult ruttu - SpaceX lennutaks Dragoni kahe inimesega Kuu orbiidile ja tagasi 2018. aastaks, Blue Origin oleks aga valmis alustama transporditeenustki Maa pinnalt Kuu peale 2020. aastast.

Juba enne seda, käesoleval aastal peaks Google'i Lunar XPrize kampaania korras hakkama väikesed eraalgatusel kokku pandud kuukulgurid Kuule potsatama ja seal sõitmist proovima. Viis meeskonda on juba stardiks valmis: SpaceIL (Iisrael), Moon Express (Florida), Synergy Moon (rahvusvaheline), Team Indus (India) ja Hakuto (Jaapan).

Niisiis, ilmneb, et kuukulgurite osas käib omaette võistlus, suured kosmoseagentuurid peavad aga tõsisemaid asju plaanima. Muidu tuleks leppida sellega, et 2024. aasta eel, kui rahvusvaheline kosmosejaam lõpuks maha kantakse, pole järgmisi samme astutudki.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised