Järgmine kosmosejaam pärast ISS-i võib tulla Kuu orbiidile

Rahvusvaheline kosmoseaparatuuri ehitamisega tegelev töögrupp (ISWG) kohtus hiljuti, et arutada, millega oleks mõistlik 2024. aastal lõppev ISS-i ehk rahvusvahelise kosmosejaama missioon asendada.

ISS loodi seetõttu, et kosmose ja mikrogravitatsiooni tingimusi, mida mitmed eksperimendid vajavad, on võimatu Maa peal luua. Ent kosmoseuuringute ja kosmoselendude tuleviku kontekstis on neid siiski hädavajalik läbi viia. ISS-il tehtud tööst on olnud kasu ka Maal - näiteks on seal uuritud vee puhastamist uutel viisidel, kasvatatud kõrgtasemelisi valgukristalle ja paljusid erinevaid uusi tehnoloogiaid.

Futurism nendib, et Kuu orbiidile kosmosejaama saatmine on küll tehniliselt keerukam, aga pakuks veel enam võimalusi erinevate tehnoloogiate katsetamiseks. Kuu orbiidil olevas jaamas saaks teha samu mikrogravitatsioonipõhiseid katseid nagu ISS-i pardalgi, lisaks oleks võimalik muidugi palju põhjalikumalt Kuud uurida. Jaam oleks ka heaks lävepakuks Marsile reisimise eel.

ISWG liikmed leidsid, et jaam peaks olema selline, mille puhul saaks uut loodavat tehnoloogiat juba olemasolevale ISS-i omale hõlpsalt juurde liita. Praegu on mõeldud uue jaama puhul kasutada Kanada robotkätt, mis on ISS-i varustuses, samuti venelaste õhulüüsi ning ameeriklaste elektrisüsteeme. Venelased on küll Kuu pinnal asuva baasi pooldajad, ameeriklastele meeldib rohkem aga mõte orbiidil olevast baasist, kust oleks lihtsam vajadusel Marsi suunas teele asuda.

Hetkel on uue Kuu ümber käiva jaama orbiidi puhul arutatud, et see võiks olla ovaalne ning lähimal hetkel oleks jaam Kuust 1450 ning kaugeimal hetkel 69 000 km kaugusel. Jaam, mis sellisel orbiidil oleks, omaks Maaga häid sidevõimalusi, päikesepaneelid oleksid pidevalt valguse käes ja lahkuvatel kosmoselaevadel kaasneksid jaamast lahkumisega üsna väikesed kütusekulud. Miinuspoolelt oleksid reisid Kuu pinnale orbiidi tõttu mõneti keerulised, mistõttu jätkavadki venelased Kuu pinnal asuva baasi mõttekuse uurimist. Kompromisslahendus võiks olla modulaardisainis või siis orbiidi perioodilises muutmises.

Hetkel näeb ajaline plaan ette ehitustöid 2020. aastatel, mis tähendaks, et uus jaam oleks valmis Marsi-missioone teenindama 2030. aastatel. Space.com märgib samas, et kui selline ajaskaala tõeks osutub, võivad erafirmad juba Kuu pinnale või selle orbiidile jõudnud olla. Bigelow Aerospace näiteks loodab oma täispuhutava kosmosejaama Kuu orbiidile saata aastaks 2020, SpaceX võib selleni jõuda aga varemgi.