Kontseptsiooni jaoks ettepanekute koostamises osalesid Venemaa teaduste akadeemia kosmiliste uuringute instituut (sealhulgas selle organisatsiooni juht, akadeemik Lev Zeljonõi), TsNIImaš, Lavotškini-nimeline teaduslik tootmiskoondis, Koroljovi-nimeline raketi- ja kosmosekorporatsioon Energija, Moskva riikliku ülikooli tuumafüüsika teadusliku uurimise instituut ning Moskva riikliku ülikooli Šternbergi-nimeline riiklik astronoomiainstituut, vahendab Lenta.ru.

Uues kontseptsioonis, nagu ka varasemates projektides, mainitakse rahvusvahelise koostöö vajadust, aga ühe klausliga: „Tagatud peab olema rahvusliku Kuu-programmi sõltumatus selles osalevate rahvusvaheliste partnerite osaluse tingimustest ja suurusest.“

On teada, et Kuul leidub alumiiniumit, rauda, titaani, haruldasi muldmetalle ja muid elemente. Dokumendi järgi töötatakse pärast geoloogilisi uuringuid välja tehnilis-majanduslikud alused nende kaevandamise, töötlemise ja Maale toimetamise mõttekuse kohta. Nähakse ette ka võimalus kaasata Kuul erainvestoreid.

Kuu hõlvamist kuni 2040. aastani nähakse ette kolmes etapis. Aastatel 2016-2025 plaanitakse välja saata planeetidevahelised automaatjaamad Luna-25, Luna-26, Luna-27 ja Luna-28. Nende aparaatide eesmärk on kõige perspektiivsema rajooni väljavalimine Kuu lõunapooluse piirkonnas polügooni ja Kuu-baasi tulevaseks rajamiseks. Aastatel 2028-2030 nähakse ette piloteeritud ekspeditsioone Kuu orbiidile ilma selle pinnale maandumata. Energija tegeleb juba selleks piloteeritud transpordilaeva loomisega. Aastatel 2030-2040 kavatsetakse alustada kosmonautide ekspeditsioone Kuu-polügooni potentsiaalsesse asukohta ning infrastruktuuri esimeste elementide rajamist. Välja on arvutatud vaid esimese etapi hind – 28,5 miljardit rubla (579 miljonit eurot).

Roskosmosest selgitati, et föderaalse kosmoseprogrammi ettepanekud läbivad igakülgse ekspertiisi, pärast mida antakse see läbivaatamiseks valitsusele.