Tegelikult näitas Euroopa kosmoseagentuuri ESA kosmosesond Venus Express enne lõplikku planeedi atmosfääri kukkumist, et Veenuse polaarpiirkondades on temperatuur pinnal -250 kraadi Celsiuse järgi — märksa külmem kui ükski koht siin Maal, vahendab Red Orbit.

Noid varem uurimata polaarpiirkondi katavad ka atmosfäärilained, selgitas kosmoseagentuur möödunud nädalal avaldatud pressiteates. Venus Expressilt enne seda, kui uurimissond 2014. aasta lõpul Maaga kontakti kaotas ja ametlikult tegevuse lõpetas, saadetud lõplikke andmeid tutvustav uurimus ilmus ajakirja Nature Physics 11. aprilli numbris, lisas ESA.

Venus Express, Euroopa esimene lend Maa sõsarplaneedile, startis 2005. aasta novembris ja pidi 500 päeva vältel laia valiku teaduslike instrumentide abil Veenust analüüsima. Viimaks õnnestus sondil töötada koguni kaheksa aastat ning teha missiooni viimastel kuudel mitu edukat madala orbiidiga lendu planeedi kohal.

Nende ülelendude käigus koges Venus Express arvestatavat atmosfääritakistust, mis võimaldas parda-akseleromeetritel mõõta läbi ülemiste atmosfäärikihtide tungimisel sondile avaldunud aeglustust ja selle kaudu määrata atmosfääri tihedust antud kõrgustel, selgitas Imperial College Londoni uurija Ingo Müller Wodarg.

Hämmastaval kombel polnud ükski mõõteriistadest Venus Expressi pardal loodud eesmärgiga koguda andmeid otse atmosfäärist, märkis Müller Wodarg, kuid pärast orbitaalsondi startimist taipas töörühm, et selliste vaatluste läbiviimine võiks siiski võimalik olla. Uurimuses kasutatud mõõtmisandmed koguti 2014. aasta juunis ja juulis 130–140 kilomeetri kõrgusel planeedi pooluste kohal armosfääripiirkondades, mida polnud varem uuritud.

Kogutud andmed näitasid, et temperatuurid poolustel olid kuni 70 kraadi prognoositust madalamad — keskmine temperatuur neis piirkondades oli ainul -157 kraadi Celsiuse järgi. Lisaks tuli välja, et pooluste kohal on atmosfäär oodatust hõredam (130 km kõrgusel 22 protsenti ja 140 km kõrgusel 40 protsenti hõredam) ning et poolustel domineerivad jõulised atmosfäärilained, mis meenutavad laineid, mis aitasid kujundada ka Maa atmosfääri.