Astronoomid on juba pool sajandit teadnud, et Maad ja iga teist kosmilist keha pommitatakse pidevalt neutriinodega. Valguskiiruse-lähedastel kiirustel liikuvate peaaegu massitute osakestega, mis suudaks läbistada isegi valgusaasta paksusi tinaseinu. Haruharva, kui mõni neutriino täpselt mõne aatomi tuuma tabab, jätab see endast siiski märgatava jälje. Nõnda on tänaseks leitud, et kui suur osa madalama energiaga neutriinodest pärineb Päikeselt ja Maa sisemusest, registreeritakse ikka ja jälle suurusjärkude võrra energeetilisemaid avakosmosest lähtuvaid osakesi.